TÜ majandus­teaduskonna üliõpilased (vasakult) Norman Vester, Siim Aksel Amer, Vadim Konov ja Andre-Loit Valli lõid iduettevõtte eakate üksilduse leevendamiseks. Foto: Maanus Kullamaa

Tudengid leevendavad eakate üksildust

tekst: Anna-Grete Juschnewitsch,
biomeditsiini magistriõppe üliõpilane

Kui Norman Vester neli aastat tagasi Inglismaal õppis, tärkas temas soov teha veidi head. Ta leidis võimaluse käia vabatahtlikuna hooldekodudes ja rääkida juttu seal elavate inimestega. See kogemus pani teda mõtlema eakate üksilduse üle.

Kokku külastas ta Suurbritannias üle 30 hoolde­kodu ja rääkis sadade
eakatega. Inglismaalt saadud kogemus on kindlasti üks suur ajend, miks praegu soovib Tartu Ülikoolis õppiv Norman leevendada eakate suhtlemisvaegust. Selleks lõi ta ühes õpingukaaslastega majandusteaduskonnast aasta tagasi ettevõtte CommuniCare.
Kevadel valiti nende meeskond äriidee konkursil „Ajujahtˮ parimaks sotsiaalseks ettevõtteks. Norman usub, et ettevõtte ja tiimi edu põhjus on südamega asja juures olemine.

Palun räägi CommuniCare olemusest. Millised on teie ambitsioonid
ja eesmärgid?
CommuniCare on sotsiaalne ettevõte, mille platvormil koondame vabatahtlikke, keda koolitame ja suuname kodukoha hooldekodusse leevendama sealsete elanike suhtlusvaegust. Statistika järgi käivad eakate lähedased neil külas keskmiselt 2–3 korda aastas. Seega pole eakatel piisavalt palju inimesi, kellega suhelda. Meie pakume hooldekodudele koolitatud vabatahtlikke, kes saavad vanainimestega suhelda ja hoiavad hooldekodudes head meeleolu. Ambit­sioonid on meil suured. Soovime tegeleda võimalikult paljude Eesti hooldekodudega. Praegu on meil programmis kõik Tartu hooldekodud. Oleme võtnud eesmärgiks laieneda Skandinaaviasse.

Inglismaal elades suhtlesid hooldekodus elavate eakatega ja mõistsid, kuivõrd üksildasi inimesi seal leidus. Oled öelnud, et Eestis on olukord veelgi halvem. Mis on selle sinu meelest tinginud?
Inglismaal on rahastus palju parem ja neil on võimalik saata hoolde­kodudesse rohkem hooldajaid. Ühtlasi on neil võimalus oma hooldajaid palju kvaliteetsemalt koolitada. Ehkki Eestiski on kiirkoolitused, puudutatakse sotsiaalset suhtlust siin pigem vähe. Usun, et Eesti praegune halvem olukord on tingitud valitsuse otsustest.

Mis eristab teid varasematest sarnastest ettevõtmistest?
Varasemad ettevõtmised on tegutsenud liiga laialt ja võtnud eesmärgiks leevendada kõikide eakate suhtlusvaegust.
Sotsiaalsetel ettevõtetel on raskem alustada kui tavalistel ettevõtetel ning nende ambitsioonid kipuvad olema liiga suured, mis on üldjuhul küll hea, aga niimoodi kaob fookus. Meie fookus on aga puhtalt hooldekodudel ning seni, kuni me hooldekodude teenust aktiivselt käima ei saa, ei liigu me ka eraisikute aitamise juurde. Proovime ka hoida oma hinna võimalikult madalal, sest saame aru, et liiga suurt hinda küsida poleks jätkusuutlik.

Kuidas leiate tee potentsiaalsete vabatahtlikeni?
Turundusplaani oleme loonud koostöös mentoritega. Meil on värbamisprogramm, mille põhjal käime koolides ja eri linnades infotunde andmas. Räägime oma visioonist, missioonist ja sellest, mida teeme. Nii muudame inimestele palju lihtsamaks selle, kuidas olla vabatahtlik. Samuti turundame end palju sotsiaalmeedias, nii looside kui ka aruteludega. Võib öelda, et suhteliselt aktiivne turunduskampaania käib pidevalt, sest ettevõtte kvaliteet sõltub vabatahtlike arvust.

Mitu vabatahtlikku teil praegu on?
Tartumaal on 200 registreerunud vabatahtlikku, kellest püsivabatahtlikke on umbes 40. Ühendust on võtnud umbes 800 inimest. Kuna uute turgudega läheb aega, siis Harjumaale, Läänemaale ja Saaremaale pole me veel jõudnud täielikult laieneda.

Kas inimesed, kes on teiega liitumisest huvitatud, peavad läbima ka konkursi? Milliseid turvameetmeid kasutate, et tagada eakatele usaldusväärne keskkond?
Oodatud on kõik üle 18-aastased inimesed, me ei diskrimineeri mingil moel. Võib olla ka ise pensionär. Õigupoolest on meil olnud ka ligi 60-aastaseid vabatahtlikke. Peaasi, et on missioonitunne ja tahe inimesi aidata.
Kandideerida ei tasu aga neil, kellel on kriminaalne taust või hoolde­kodudesse sobimatud harjumused, sest kõikidele inimestele teeb asutus taustakontrolli. Seni pole meil olnud ühtegi hooldekodu, kes oleks vabatahtlikule ei öelnud.

Kuidas on teid senini vastu võetud? Millised on olnud suurimad raskused?
Vastuvõtt on olnud hea nii ühinguväliste inimeste kui ka vabatahtlike seas. Hooldekodude juhatused on olnud meiega väga toredad ja oleme saanud sooja vastuvõtu osaliseks. Kõige keerukam osa on läbirääkimised omavalitsustega. Kuna mõned hooldekodud kuuluvad täielikult omavalitsustele, on ka nemad meie kliendid. Nagu teistelgi firmadel, on ka meil avalikult sektorilt raskem saada raha kui erasektorilt. See on üks raskus, millega siiani silmitsi seisame ja mida peame meeles pidama, kui laieneme teistesse riikidesse.

Kuidas on projekti mõjutanud koroonaaegsed piirangud?
Oleme üks nendest iduettevõtetest, mis on koroonast tugevasti mõjutatud. Kõik hooldekodud pandi kevadel päevapealt kinni, mis tähendab, et meie käive ja tegevus läksid nulli ning me ei teadnud, mida edasi teha. Seega hakkasime liikuma uute ideede poole.
Umbes viimased viis kuud oleme tegelenud digitaallahendusega. See on meie väljatöötatud ja katsetatud eakasõbralik rakendus – videoplatvorm, mida on võimalik kergesti kasutada. Kavatseme selle turule tuua järgmise aasta esimeses pooles.

Mida soovitaksid teistele noortele, kes mõlgutavad mõtteid iduettevõtlusest?
Mässajamentaliteet on kindlasti üks nendest asjadest, mis start-up’i põhja laseb. Peab olema vastuvõtlik kriitikale ning valmis muutma oma ideed, kui see ei ole piisavalt hea.
Mida kiiremini mõistad, et idee ei ole hea, seda kiiremini saad liikuda uue projekti poole. Selles pole mingit häbi, kui ettevõte ei õnnestu ja kasumit ning käivet ei tule. See kõik on osa ettevõtlusest ja läbikukkumine ise on väga hea õppetund. Parem läbi kukkuda kui mitte midagi proovida.

* * *

Inimlik kontakt pakub rõõmu

„CommuniCare alustas eelmise aasta sügisel meie Starter Tartu äriideede arendamise programmis. Norman ja tema tiim paistsid kohe silma enesekindlusega, kuigi nende idee luua võrgustik, mis aitab leevendada hooldekodu asukate suhtlemisvaegust, oli sel hetkel lihtsalt idee, nagu paljudel teistel alustavatel tiimidel,” meenutas Startup Labi juht ja tiimi mentor Maret Ahonen ettevõtte algusaega. Ta kiitis, et noorte empaatiavõime, soov toetada eakaid ja usk sellesse, et nad suudavad luua noorte vabatahtlike võrgustiku, olid erakordselt tugevad. Oma idee elujõulisust asusid meeskonnaliikmed kohe ka katsetama: võtsid ühendust huvirühmade esindajatega, ametnike ja hooldekodude juhtidega, aga ka hooldekodude elanike ja nende lähedastega.
„CommuniCare tegevust jälgides on väga võimalik, et nad suudavad suhtumist eakatesse märkimisväärselt muuta. Tulevikus kujuneb hooldekodudes vabatahtlikult töötamine normiks, sest inimlik kontakt pakub rõõmu nii vanurile kui ka noorele,” sõnas Ahonen.