Kultuur ja Elu 4/2020

Kultuur ja Elu 3/2020

 

 

 

 

 

Tähelepanu, maaomanikud!

Kohe kui Nõukogude võim oli Eesti okupeerinud, alustas ta maavargustega. Järgnesid 1941. aasta ja 1949. aasta, mil targem ja töökam osa eestlastest – maa- ja majaomanikud Venemaale orjadeks viidi. Pukki sai „nõukogude eliit” – saunanaised/mehed, põhjast küünarnukkidega ülespoole trüginud moraalitud naised ja mehed, keda partei koolikestes juurde vorbiti.

30 aastat tagasi õnnestus jumala armust ja sobivate asjaolude kokkulangemise tõttu kommunistide vägitegudele pidurit tõmmata­ ning nende varastatud maad ja majad tagasi saada. Aga „eliidile” see ei meeldinud siis ega meeldi ka nüüd!
Näiteks on Toila vallas maareformi algusest saati maade tagastamisel kaikaid kodaratesse loobitud, vallaametnikud ei tea, kus asuvad kaardil maatükid ning eiravad maaomanike seaduslikke õigusi. Olles ise veel ikka võimu juures, on vallaametnikel hea „kaduma läinud” või EVP-de eest odavalt kompenseeritud maatükikesi endale ja oma sugulastele parseldada. Selle kohta oleme ajakirjas Kultuur ja Elu varem pika loo avaldanud.

Nüüd, ligi 25 aastat pärast maade tagastamist, üritab Toila vallavalitsus maid taas käest võtta, sest vallavalitsus tahab Toila-Jõhvi läänepoolse peatee äärde teha 15 meetri laiuse jalgrattatee. Ükski valla elanik pole jalgrattatee vastu, ka Toila maaomanikud mitte, aga miks just sinna? Ja miks jäid teeasjad Toila valla maaomanikega esmalt rääkimata ja läbi arutamata? Mindi kohe Maanteeameti, Põllumajandusameti jt juurde asju kooskõlastama. Kõige lõpuks kutsuti maaomanikud sügisel vallamajja asju n-ö kooskõlastama, kus tehti ettepanek maadest loobumiseks. Kõik maaomanikud, välja arvatud üks mitte­põlismaaomanik olid sellise plaani vastu. Sest vallas on teisigi võimalusi teevariantideks, kuhu tee sobiks paremini ja kus pole maal omanikke.

Vallavanem Eve East põhjendas maade natsionaliseerimist 2020. aastal jalgrattatee tegemiseks tõdemusega: „Sai jah, neile omal ajal maid tagastatud (kahetseval toonil - toim), aga kogukonna huvides tuleb neil osa maast ära anda. Mõnel inimesel ju pole autotki ja mõnel pole raha, millega ühistranspordi eest maksta, saab vähemalt rattaga kohale!” Mis takistab vallaametnikku jalgrattatee tegemist sobivamasse kohta, vanale teetammile, mille ehituseks pole vaja kelleltki maad käest võtta ja tee-ehituseks kuluks palju vähem ressursse.
Kas ei tule tuttav ette? Võtame ära ja jagame ümber… kogukonna huvides. Kas Toila valla maaomanik ei kuulugi kogukonda? Kas jälle kulak?

Tea Kurvits,
Kultuur ja Elu peatoimetaja


 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv