Kunstnik Airi Luik
ja mütoloogiline Sulismadu

Küsis: K&E
Fotod: heikki avent, Erakogu

Kunstnik Airi Luik on lõpetanud ERKI maali eriala 1988. aastal.
Ta on nii maalikunstnike kui ka skulptorite liidu liige, maalinud ja tegelenud vormiga terve elu. Tema loomingut läbiv teema on Ameerika põlisrahvaste uskumused ja elu. Airi hubane kodu on tihedalt täidetud loominguga kõikvõimalikes tehnikates alates õlimaalist ja siidimaalist kuni klaasi ja pronksini.

Kuidas sai sinust kunstnik? Miks valisid maali eriala? Kes on sinu peamised suunajad ja õpetajad?
Mulle on alati meeldinud maalida ja joonistada, seepärast läksin maali eriala õppima. Maalimist õpetas Tiit Pääsuke. Käisin ka Tallinna 46. keskkoolis kunstiklassis. Koolis oli minu lemmikuks õpetaja Tiiu Isok.

Kust pärineb sinu huvi indiaanlaste temaatika vastu? Kes on Sulismadu?
Olen juba põhikooli ajast tundnud suurt huvi erinevate põlisrahvaste kultuuri vastu, indiaanlased olid siiski kõige enam inspireerivad, eriti just maiad ja nende kiri. Maiade kirjamärgid olid voolava vormiga, need olid väga skulptuursed. Maiad raiusid oma kirjamärgid kividest steelidele. Huvi skulptuuri vastu sai ka sealt alguse. Väga huvitavad on ka maiade värvilised seinamaalid, seal on kujutatud inimesi uhkete ja keeruliste pea­katetega. Suled ja kaunistused riietel ja peakatetel on voolavad ja moodustavad keerulisi mustreid.
Olen vaadanud ka teiste Kesk-Ameerika rahvaste ornamente, nende põhjal on kujunenud mulle omane kujutamisviis. Huvitavad on ka vanad legendid mis annavad võimaluse neist inspireeritud lugude tekkimiseks ja vanadele lugudele järje loomiseks. Sulismao legendis jääb selgusetuks, kas Sulismadu on jumal või inimene. Segadust tekitab tema muutumine ühest teiseks. Tekib mulje lõpmatust ringkäigust. Kõige selle põhjal tekkis mul mõte luua oma mütoloogiline lugu Sulismaost, arvestades ka indiaani rahvaste legende ja rituaalset käitumist, näiteks maotantsu, mis on tänapäevalgi väga elujõuline.

Järve kaldal kaotatud Sulismadu otsides. Õli 2015. „Jõgi voolab” on loodud Arvo Pärdi muusikast lummatult. Autoportree. Õli

Sulismao teemast inspireerituna oled kokku seadnud mitu ilusat näitust?
2015. aastal rahvusraamatukogus toimunud näitusel „ Kaotatud Sulismadu otsides” olid eksponeeritud aastatel 2011–2015 maalitud tööd. Maalid on suuremõõdulised ja nende valmimine võtab kaua aega, ühe maali valmimine võib kesta neli kuud. Mustrid tuleb valmis saada ilma parandusteta, neid ei ole võimalik ka ette joonistada, kõik on voogav ja toimub ilma, et sellele mõtleksin. Selles loos leidsid inimesed Sulismao üles, kui ta oli taas inimeseks muutunud.
Lugu ise oli selline:
Kuldses valguses elas jumalik Sulismadu. Lookles jõgede sängides ja lendas puulatvade kõrguses. Suled läikisid päikesevalguses kui kuld. Tema liikumises oli metsikut jõudu ja kiiruse ilu. Kord läks Sulismadu peole, kus nägi tantsijatari tantsimas madude keskel. Tantsijatari juuksedki väänlesid nagu maod tema ümber, kui ta tantsis maagilist tantsu. Sulismadu läks teiste madude sekka, et hoogsas tantsus koos nendega pöörelda-keerelda. Nõnda keerutas Sulismadu metsiku hooga, kuni pea hakkas ringi käima. Kaotas end Sulismadu ega saanud enam aru, kas ta on jumal või inimene. Kuldne valgus tuhmus ja inimesed tantsuplatsi ümber ehmusid: „Oo, kadunud on meie Sulismadu, kust teda leida?” Läksid mehed kanuudega mööda jõge Sulismadu otsima, läksid naised järve kallastele Sulismadu otsima, kuid teda polnud kuskil. Kaua otsisid naised ja kõndisid järve kaldail, pikalt sõudsid mehed jõgedel ja vaatasid puude latvadesse, kas pole ehk tuttavat kuldset madu seal lendamas. Sulismadu otsis end samuti, kulgedes järvekaldail ja liikudes jõeorgudes. Jahutas väsinud jalgu jõe voogudes, kuni nägi veepeeglis pikka sihvakat inimkuju. Nii sai Sulismadu aru, et see ongi tema, nüüd siis inimese kujul. Lõpetas ekslemise ja astus kindlalt mööda järvekallast. Seal tulid talle vastu naised ja tundsid tema uhkes olekus ära suursuguse Sulismao, kes nüüd inimeseks oli muutunud. Nii kordub see üha uuesti ja järgib kosmilist ringkäiku; lõpmatult muutuv jumal-inimene Sulismadu-kuldsulgedega madu ja siis jälle inimene.

Sulismao taastulek. 2019

Eelmisel sügisel oli sul rahvusraamatukogus üleval erakordselt mõjus näitus „Sulismadu varjude maailmas”. Oled õppinud maali, aga tegeled suures mahus skulptuuriga?
2019. aastal toimunud näitus rahvusraamatukogus on järg sellele näitusele, mis toimus aastal 2015.
Seal on kasutatud samade maalide kangastele trükitud variante, lisatud on pronksist maskid, mis on õhulised, kui pronksi kohta võib nii ütelda, sest ka need maskid on üsna rasked. Olen varasemalt teinud ka suuremaid pronksist päid. 2019. aasta näituse pealkiri oli „Sulismadu varjude maailmas”. Sulimadu on uuesti lendavaks maoks muutunud ja sattunud varjude riiki, seal kulgeb ta taas varem toimunud sündmustes ja kohtab varem kohatud inimesi – sama näeb tulevikus toimuvaid sündmusi. Kuid ruum kus ta viibib on teistsugune – oleneb kust vaadata – eri aegadel toimunud sündmused võivad olla korraga nähtavad ja toimuda ühel ja samal ajal. Erinevad maailmad eksisteerivad selles ruumilises maailmas korraga. Esindatud on nii olevik, minevik kui ka tulevik.

Halgahtuma. Pronks 1991

Maailmas on palju põlisrahvaid, kas mõni neist pakub sulle veel huvi? Omal ajal korraldati ERKI-st Kaljo Põllu jt juhendamisel ekspeditsioone soome-ugri põlisrahvaste juurde. Kas oled ka neil osalenud?
Tegelikult on minu jaoks ka soome-ugri rahvad huvipakkuvad ja olen teinud ühe maali Veljo Tormise muusikat kuulates ja tõenäoliselt tuleb neid maale veel. Ka muusika on mulle inspiratsiooni allikaks. Arvo Pärdi muusikat kuulates olen teinud terve seeria maale. Paraku ei ole ma käinud ei soome-ugri põlisrahvaste juures ega Ameerika indiaanlaste juures.

Mis sinu loomingut veel mõjutanud on?
Muusikaga seoses on olnud ka vastu­pidine variant. Olen maalinud muusikast kantuna ja proovisin ka vastupidist. Maalisin oma ateljee seinale mustvalge seinamaali ja kutsusin seda tegevust jälgima muusik Farištamo Elleri, kes inspireerituna minu valmivast seinamaalist lõi selle põhjal isikupärase muusika. Maalimisprotsessi jäädvustasime ka videole.