Kultuur ja Elu 2/2020

Kultuur ja Elu 1/2020

 

 

 

Jalaväekindral Magnus Alexander Ludwig von Güldenstubbe

tekst: Jüri Kotšinev


Magnus Alexander Ludwig von Güldenstubbe. Foto: Wikipedia

Magnus Alexander Ludwig Güldenstubbe (1800–1884) pärines vanast tuntud Saarema rüütelkonda kuuluvast suguvõsast, kellele 1708. aastal omistati Rootsi kuningriigi aadliseisus.

Magnus Alexander Ludwig von Güldenstubbe sai hariduse Peterburi
1. Kadetikorpuses. Korpuse lõpetamise järel 1819. aastal astus ta teenistusse kaardiväe Volõnski­ polku lipniku auastmes. Polgus teenides omistati talle samal aastal alamporutšiku (alamleitnandi ) auaste. 1824. aastal sai temast porutšik (leitnant) ja 1826. aastal staabikapten.
Magnus Alexander Ludwig von Güldenstubbe osales Poola ülestõusu mahasurumises 1831. aastal ning paistis seal silma reas lahingutes, mille eest ta ülendati kapteniks. 1832. aasta detsembris sai temast polkovnik.
Novembrist 1834 kuni jaanuarini 1836 oli von Güldenstubbe erus. 1836.aasta jaanuaris asus ta uuesti teenistusse kaardiväe Jäägripolku ning sealt viidi ta 1837. aasta jaanuaris üle kaardiväe Soome polku, kus ta asus 1. pataljoni komandöri kohale. Samal aastal autasustati teda Püha Vladimiri ordeni neljanda järguga.
1843. aasta septembris ülendati von Güldensubbe kindral-majoriks ja sama aasta detsembris sai temast Kaardiväe Grenaderikorpuse komandöri staabiohvitser.
1845. aasta juunist kuni 1848. aasta aprillini kamandas von Güldenstubbe 1. grenaderidiviisi 1. brigaadi.
1847. aasta novembris täitus von Güldenstubbel 25 aastat teenistust ning teda autasustati Püha Georgi ordeni neljanda järguga.
1848. aasta aprillist kuni 1852. aasta aprillini kamandas von Güldenstubbe kaardiväe Semjonovski polku. Alates 1849. aasta jaanuarist oli ta paralleelselt 1. kaardiväediviisi 1. brigaadi komandör.
1852. aasta aprillis ülendati von Güldenstubbe kindral-leitnandiks ja sama aasta detsembrist sai temast kaardiväe tagavarapataljonide ülem.
1854. aasta veebruarist sai temast 1. grenaderidiviisi komandör. Selle diviisiga osales ta Krimmi sõja (1853–1856) ajal sõjategevuses. Ta võitles ka Soomes ning paistis silma Sveaborgi (Suomenlinna) kaitsmisel.
1855. aasta augustist juhtis von Güldenstubbe 1. kaardiväe jalaväediviisi.
1859. aasta septembris tegi keiser Aleksander II von Güldenstubbest oma kindral-adjutandi. 1862. aastast korraldas von Güldenstubbe Grenaderi Erikorpust. 1863. aasta augustis ülendati von Güldenstubbe jalaväekindraliks.
1864. aastal kamandas von Güldenstubbe 3. reservkorpust ja 1864–1878 oli Moskva sõjaväeringkonna vägede juhtaja. 1878. aastal sai von Güldenstubbest Riiginõukogu liige.
Von Güldenstubbe oli välja teeninud kõik kõrgemad Vene Impeeriumi ordenid: Püha Stanislavi ordeni esimese järgu (1848), Püha Anna ordeni esimese järgu (1849) ning Impeeriumi krooni ja teemandid selle ordeni juurde (1852), Püha Vladimiri ordeni teise järgu (1855), Valge Kotka ordeni (1856), Püha Aleksander Nevski ordeni (1865) ja teemandid selle ordeni juurde (1869), Püha Vladimiri ordeni esimese järgu (1872), Püha Andreas Esmakutsutu ordeni (1875) ja teemandid selle ordeni juurde (1883).
Magnus Alexander Ludwig von Güldenstubbe suri Peterburis 84. eluaastal. Tema matustel viibis keiser Aleksander III koos keiserliku perekonna liikmetega.


 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv