Kultuur ja Elu 4/2019

Kultuur ja Elu 3/2019

 

 

 

In Memoriam
Eesti vabadusvõitleja Kalju Mätik
16.11.1932–2.12.2019



Järjest kitsamaks jääb meie ring… Viinakuu teisel päeval kustus vabadusvõitleja Kalju Mätiku eluküünal.

Toonela teele läks mees, kes möödunud sajandi kuuekümnendate lõpul sukeldus Nõukogude Liidu okupatsiooni vastasesse põrandaalusesse vastupanuliikumisse, Kalju osales Gulagi vangistuse järel avalikus vastupanus ja üldrahvalikus võitluses Eesti iseseisvuse taastamise eest ning oli poliitiliselt tegev kuni viimaste elupäevadeni. Alates
23. augustil 1987 toimunud Hirvepargi meeleavaldusest, kus nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamist, tähistamist ja tagajärgede likvideerimist, s.o Eesti iseseisvuse taastamist, võis fotoaparaadi ja diktofoniga varustatud Kaljut näha pea igal poliitilisel meele­avaldusel ja piketil. Ja mitte ainult sündmuste jälgijana, vaid enamasti ka sõna sekka ütlemas.
Kalju sündis 16. septembril 1932 Tartus. Keskkooli lõpetamisel järel üritas ta saada lenduriks, ent pika kasvu tõttu jäi see unistuseks. Lohutuseks jäid langevarjuhüpped, mida ta harrastas kõrge vanuseni.
Pärast armeeteenistust lõpetas ta 1959. aastal Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) elektriinsenerina. 1959–1960 töötas Eesti Energia Põhja Kõrgepingevõrkudes. 1961 astus TPI aspirantuuri. Samaaegselt töötas TPI automaatika kateedri assistendina. Tegeles ka tehnilise tõlkimisega.
1970. aastal tutvus Kalju mitme põrandaaluses vastupanuliikumises osalejaga, keda hakati nimetama Eesti demokraatideks, ja hakkas tegema kaastööd omakirjastuslikele väljaannetele. Koos Artem Juskevitši ja Arvo-Gunnar Varatoga võttis ta osa Eesti Rahvusrinde (ERR) programmi koostamisest. Programmis seati eesmärgiks demokraatliku riigikorra taastamine Eestis ja referendumi läbiviimine Eesti riikliku staatuse määramiseks. Osales ka Eesti Demokraatliku Liikumise (ERR) programmi koostamisel, toimetas omakirjastuslikku ajakirja Eesti Rahvuslik Hääl, mida ilmus kuus numbrit.
1972. aastal võttis ta osa EDL-i ja ERR-i poolt ÜRO Peaassambleele ja ÜRO peasekretärile saadetud memorandumi koostamisest, milles nõuti Nõukogude okupatsiooni lõpetamist ja Eesti iseseisvuse taastamist. Osales EDL-i strateegia ja taktika väljatöötamisel, millest pidi kujunema vastu­panuvõitluse praktiline käsiraamat. Oli salakirja süsteemi SAMAS autor ja põrandaaluste gruppide oma­vaheliste salasõnumite vahetamise mooduse väljatöötaja.
13. detsembril 1974 arreteeriti ta KGB poolt seoses EDL-i ja ERR-i liikmete vastu algatatud kriminaalasjaga. Eeluurimise ajal toimetati ta erietapiga kurikuulsasse Moskva Serbski-nimelisse Psühhoneuroloogia Instituuti, kus püüti vaimuhaigeks tembeldada põhjusel, et ta ei andnud eeluurimisel tunnistusi.
21.–31. oktoobril 1975 toimunud kohtuistungil mõistis ENSV Ülemkohus Kalju nõukogudevastase agitatsiooni ja -propaganda ja nõu­kogudevastase organisatsiooni tegevuses osalemise süüdistusel kuueks aastaks vangilaagrisse. 


Kalju Mätikul oli täita keskne roll vabadusvõitlust kajastavs tõsielusfilmis „Põranda all“

Karistuse kandis Permi oblasti nn eriti ohtlike riiklike kurjategijate range režiimiga vangilaagris 389/36. Vabanes 13. detsembril 1980. Täiendava karistusena kohaldati talle ühe aasta jooksul administratiivjärelevalvet. Selle perioodi jooksul ei tohtinud Kalju lahkuda Tallinna linna piiridest, pidi viibima elukohas alates kella 22-st õhtul kuni 6-ni hommikul ning pidi kord nädalas end miilitsas registreerima.
Administratiivjärelevalvet pikendati ilma igasuguste põhjendusteta kolme kuu võrra. Asus tööle Meditsiinitehnika Remondi Ettevõttesse, hiljem Eesti Onkoloogiakeskusesse.
Vangistusest vabanenuna jätkas osalemist vastupanuliikumises. Tegeles inim- ja rahvusõiguse juhtumite väljaselgitamisega, võimude poolt keelatud kirjanduse levitamise, avalike kirjade ja pöördumiste koostamisega. Andis allkirja mitmele kollektiivsele protestikirjale.
Kalju Mätik osales aktiivselt taasiseseisvumisprotsessis, oli Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei asutajaliige ning Eesti Kongressi saadik. Alates aastast 2011 oli ta Eesti Iseseisvuspartei liige.
Vaatamata kõrgele eale töötas ta osalise koormusega assistendina Tallinna Tehnikaülikooli Merekolledži Laevamehaanika lektoraadis. Töö kõrvalt avaldas ta arvukalt poliitika- ja ajalooteemalisi kirjutisi ajakirjas Kultuuri ja Elu ning tegeles aktiivselt tõlkimisega. Nii näiteks on Kalju eesti keelde ümber pannud tema võitluskaaslase Soldatovi mälestusraamat (Sergei Soldatov. „Taassünni põuavälgud”, Ortwill, Tallinn, 2012).  Kalju on ka keskne tegelane põrandaaluste demokraatide tegevust kajastavas tõsielusfilmis „Põranda all” (režissöör Marianna Kaat). 
2006. aastal autasustati teda Riigi­vapi IV klassi teenetemärgiga.

Viktor Niitsoo

* * *

Mart Niklus: R.I.P. Kalju Mätik

Ääretult kurb. Kalju oli kogu oma elu ja tegevusega absoluutne moraalne kompass. Julge ja printsipiaalne. Mälestan.
„Oma poliitilisi vaateid ja veendumusi ei ole ma uurimise eest varjanud, need on esitatud varasema ülekuulamise protokollides. Neid uuesti korrata ma ei soovi, kuid võin veel kord öelda, et pean end demokraadiks ja minu tegevus, nagu ma olen veendunud, oli suunatud sellele, et taastada Eestis tõelised demokraatlikud vaba­ dused. Nõukogude Liidus, nagu ma arvan, on üheparteilise süsteemi ja kommunistliku partei privilegeeritud seisundi tõttu, kelle kätte on koondatud kogu võim, demokraatlike vabaduste saavutamine võimatu. Minu meelest kommunistid rikuvad omaenda konstitutsiooni. Ma olen nii kommunistliku partei kui ka mis tahes teise partei veendunud ideeline vastane, kes püüab pääseda võimule vägivalla abil ning tahab saada ühiskonnas privilegeeritud seisundi. „Eesti Demokraatlik Liikumine” tahab, et vabadusi mitte ainult ei garanteeritaks konstitutsioonis, vaid ka viidaks tegelikkuses praktiliselt ellu. Minu arvates Nõukogude Liidus küll garanteeritakse mitmeid vabadusi, kuid neid ei täideta. Selle näiteks on minu meelest meie kriminaalasi. Muude tunnistuste andmisest ma keeldun. Täiendusi ja taotlusi selles asjas mul praegu ei ole.”

Allikas: Kalju Mätiku ülekuulamise protokoll, ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee 24.07.1975. a Artjom Juskevitši, Mati Kiirendi, Kalju Mätiku, Sergei Soldatovi ja Arvo-Gunnar Varato kriminaalasi (Riigiarhiiv).


 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv