Kultuur ja Elu 1/2016


Kultuur ja Elu 4/2015

 

 

 

 

 

Heino Jõe ehk Jämesääre naljalisa

tekst: VILJAR ANSKO,
karikatuuriloolane


Eelmises Kultuur ja Elus oli pikk ja sisukas lugu Eesti ja Välis-Eesti silmapaistvast skaudijuhist Heino Jõest („Jämesäärest”). Meeleldi lisaksin sellele ühe vähemtuntud külje tema eluloost. Nimelt oli kõrgelthinnatud mitmekülgne skautmaster ka märkimisväärselt andekas karikaturist, kelle sõjaaegsed poliitiliselt teravad pilapildid Stalinist ja tema tollastest liitlastest oleksid autorile siiajäämise korral garanteerinud priipääsme GULAG-i avarustesse.

Heino Jõe sündis Ida-Virumaal Vihulas 4. oktoobril 1913. aastal. Õppis Kehala Algkoolis (1920–1921), Rakvere Linna III Algkoolis (1921–1927) ja Rakvere Poeglaste Gümnaasiumis (1927–1928). Lõpetas Läänemaa Ühisgümnaasiumi (1932) ja Tallinna Pedagoogiumi (1936). Hiljem (1939) asus Tartu Ülikoolis õppima õigusteadust. 1932–1933 läbis ajateenistuse Sidepataljonis noorem-allohvitserina.
Heino Jõe elu sisu on olnud ennekõike skaudiliikumine. Eesti Skautide Maleva liige aastast 1926. Alates 1933. aastast tegutses ta skaudijuhina Haapsalus ja Hiiumaal. Toimetas noorsooajakirju Tõrvik (1930–1932) ja Eesti Skaut (kuni 1940).




Heino Jõe poliitilised karikatuurid ajalehes Postimees 1942–1943

Peale Pedagoogiumi lõpetamist töötas õpetajana Suuremõisa Algkoolis Hiiumaal ning Haapsalu Algkoolis.
Ajakirjanikuna töötas Heino Jõe reporterina ajalehes Lääne Elu (1934), hiljem pedagoogitöö kõrvalt ajalehes Hiiu Teataja toimetajana (1936–1937) ning kirjasaatjana Rahvalehele, Uus Eestile ja Päevalehele. 1941–1943 töötas ta ajakirjanikuna Tartus Postimehe toimetuses, kus avas ajalehes noortelehekülje. Selles lehes ilmusid ka tema teravad poliitilised karikatuurid. Saksa mobi-
lisatsioonist hoidumiseks töötas ta 1943. aastal taas Haapsalus Läänemaa tuletõrje instruktorina, jätkates samas oma missiooni noortejuhina.

1944. aastal pages Heino Jõe koos perega Rootsi, kus alustas juba
Doverstropi põgenikelaagris taas tööd õpetajana ning skautide ja gaidide juhina. Töötas Stockholmis toimetuse sekretärina ajalehes Eesti Teataja, kus organiseeris ka noorteveeru. Asutas 1946. aastal noorteajakirja Tulehoidja. Rootsis oli ta Eesti Skautmasterite Kogu Rootsi Koondise asutajaliige ja juhatuse liige, Eesti Skauttöö Keskuse Rootsis algatajaliige ja selle juht ning Stockholmi Kalevi lipkonna juht.
1951. aastal asus Heino Jõe elama Kanadasse, kus töötas Torontos Eatoni Kaubamajas arveametnikuna. Kogu oma vaba aja pühendas ta eestluse hoidmisele eksiilis. Ta oli üks ajalehe Vaba Eestlane asutajaid, juhatuse, toimetuskolleegiumi ja toimetuse liige. Kanadas kuulus ta Eesti Muinsuskaitse Seltsi Sõprade juhatusse, Eesti Skautide Malevasse, oli Lembitu lipkonna juht ja vanem, Eesti Skauttöö Keskuse juht ning Toronto Eesti Skaudisõprade Seltsi algataja ja juhatuse liige. Üle 1200 noore eestlase on paguluses tema käe all omandanud rahvusliku meelsuse põhitõdesid.
1959. aastal kujundas Heino Jõe Eesti Skautide Liidu teenetemärgid „Tammetäht” ja „Põhjatäht”, sõnastas nende statuudid. Tema eestvedamisel ostis Toronto Eesti Skaudisõprade Selts Muskoka metsades laagriala, mille Heino Jõe ristis Kotkajärveks. Ta oli sealse kuulsa Metsaülikooli üks rajajaid. Seal kerkis 1988. aastal tema idee ja projekti põhjal ka ainulaadne ilusa emakeele ausammas.
Eestluse hoidja Rootsis ja Kanadas, karismaatiline skaudijuht, pedagoog, ajakirjanik, kunstnik ning ühiskonnategelane Heino Jõe suri Torontos 11. jaanuaril 1990.
Arvata võib, et murdeeas noortega tegelemine kujuneks raskeks katsumuseks ilma kõikevõitva huumorimeeleta. Heino Jõel seda ilmselt jätkus. Tõsimeelsete artiklite kõrval ilmus nii kodumaise kui ka pagulasajakirjanduse väljaannete veergudel pseudonüümide all (Jämesäär, Black Joe, Katrin Kaktus, Koldevana, White Joe jt) hulgaliselt tema vesteid, humoreske, satiire ja muid vaimukusi. Osa neist on kogutud valimikku „Black Joe päevaraamat” (1989) ja postuumselt ilmunud raamatusse „Jämesääre jäljed” (1994). Ent peale sõnalise huumori valdas see andekas mees ka naljapiltide joonistamise oskust – alates ajalehtede noortenurkade ja oma lasteraamatute humoorikatest piltidest kuni sõjaaegse vaheda poliitilise satiirini.


 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv