|
|
Pealinna häbileht
ja häbitelevisioon
Paljud inimesed üle Eestimaa
ei saa tasuta postkasti sellist imeasja nagu Pealinna leht, aga
tallinlased saavad. Tavaliselt viskan ka mina pilgu peale, millega
seal järjekordselt inimestele puru silma aetakse. Vihastama
ajab Savisaare ülbus Tallinna maksumaksjate raha eest Tallinna
inimesi alandada ja lollitada.
Meenuvad kauged vene ajad, kui kommunistlik ajakirjandus –
lehed ja TV – elanikke valedega üle külvas, täpselt
sama kordub Pealinna lehes ja Tallinna TV-s. Tegijatel ikka jätkub
nõmedust asju pea peale pöörata, et iga hinnaga
oma Isakest teenida. Ja seda kõike tallinlaste raha eest.
12-leheküljelisest Pealinna lehest kolmel on ka pisut mittekeskerakondlikku
bluffi, aga Tallinna TV-s puudub Keskerakonna propagandamaitse
vaid vanadel filmikestel.
Viimaste aegade suuremad ja olulisemad
sündmused – Savisaarele kahtlustuse esitamine altkäevõtmises
ja sellega kaasnenud Savisaare tegevusele piirangute seadmine
– on kajastatud Pealinna oktoobrikuu lehes kõrge vaardiga.
Allpool mõned väljavõtted ja pealkirjad:
„Lavastatud kahtlustused. Tühi töö. Kõik
dokumendid, mille leidmiseks kapo läbiotsimise korraldas,
oleks saanud kätte avalikust dokumendiregistrist või
lihtsalt küsides. Selle asemel puistasid aga kapo töötajad
tunde linnavalitsuses ja linnapea Edgar Savisaare kodus, midagi
esitatud kahtlustustega seotut leidmata.”
„Praeguste „tõendite” valguses pole ühelgi
terve mõistusega inimesel veel võimalik uskuda kahtlustusi,
mis kaitsepolitsei on linnapea Edgar Savisaarele esitanud. Altkäemaksu
olevat justkui antud tegude eest, mida lihtsalt pole tehtud. Kapo
jõudemonstratsioon linnakantselei majas ja linnapea kodus
on nende poolt esitatud info valguses seetõttu täiesti
põhjendamatu. Praegu on kaitsepolitsei kõige suurem
„töövõit” Savisaare viimine infarktieelsesse
seisundisse… Taas on tegu halastamatu inimjahiga.”
Ja nii kirjutab Tallinna linna
leht! Savisaare Tallinna TV-s aga võite „nautida”
iganädalasi „meediakomme” ja „vabade mõtete
klubi” kummalisi külalisi – Isakese sõpru
ja vanu komparteikaaslasi filosoofilisi targutusi heietamas, et
„mis oleks, kui saaks taas elada kapitalistideta – reformariteta,
IRL-ita, küll siis tuleks õnn kõigi õuele,
saaks me taas jälle võimule jne. Naljasaatena täidab
küll oma otstarbe, kuid ega see vist nii pole mõeldud.
Otsitakse ja ikka aina otsitakse lollikesi, kelle ajud Keskerakonnale
moosiks keeta.
Tea Kurvits,
Kultuur ja Elu peatoimetaja
|
|
|
