|
|
|
Meeliülendavas rongkäigus liiguti orkestrihelide
saatel linnuse hoovi.
|
Eesti kaitselahingutes osalenud
sõjamehi pole unustatud
tekst ja fotod:
Kuno Raude,
22. juulil 2014
Ilma,
vanust ja tervisehädasid trotsides sõitsid II maailmasõjas
koos relvavendadadega teistest Euroopa riikidest Punaarmee vastu
võidelnud Eesti sõjamehed 19. juulil 2014 Põltsamaale
Jõgevamaa Vabadusvõitlejate Ühenduse ja Eesti
Vabadusvõitlejate Liidu (EVL) korraldatud Eesti vabadusvõitlejate
XXII kokkutulekule. Kokkutulekust võtsid osa relvavendade
esindajad Soomest ja Lätist, Riigikogu, Kaitseliidu, Põltsamaa
linna ja Jõgeva maakonna ning Johan Laidoneri Seltsi esindajad.
Ja nagu ikka, kostus ka seekord kokkutulnute seas nurinat: „Kus
on meie pea- ja kaitseminister?”
22. kokkutulek
algas 1924. aastal püstitatud Põltsamaa Vabadussõja
ausamba (hävitatud 1940, taastatud 1989) jalamil, kus seisid
auvalves noorkotkad ja kodutütred, lehvisid EVL-i piirkondlike
ühenduste võitluslipud. Jõgeva Vabadusvõitlejate
Ühenduse juhatuse esimees Arnold Kull meenutas oma sõnavõtus
Eesti Vabadussõja võitnud sõjamehi ning II
maailmasõjas Saksa armee koosseisus võidelnud vabadusvõitlejaid.
„Me seisame Põltsamaa vabadussamba jalamil, et mälestada
neid vapraid sõjamehi, meie vanaisasid, tänu kellele
võideti Vabadussõda. Samuti mälestame II maailmasõjas
võidelnud vabadusvõitlejaid, kes langesid Eesti
vabaduse eest. Mälestame neid kui Eesti Vabariigi kaitsjaid
ja meie kodu loojaid, tänu neile võime meie nüüd
elada vabas Eestis,” ütles Arnold Kull.
Vihmasajus asetasid Vabadussamba
jalamile pärjad Eesti Vabadusvõitlejate Liidu ning
Eesti vabadusvõitlejate piirkondlike ühenduste esindajad,
külalised Soomest ja Lätist, Kaitseliidu ülem brigaadikindral
Meelis Kiili, Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev
ja Põltsamaa linna esindajad, admiral Johann Pitka Relvavendade
Ühenduse esindajad ning paljud teised kokkutulekule saabunud.
Kõlas automaatidest lastud saluut.
|
Vabadussamba jalamil mälestati neid vapraid sõjamehi,
tänu kellele võideti Vabadussõda ja kes
langesid II maailmasõjas võideldes Eesti vabaduse
eest.
|
Vabadussõja
mälestussamba jalamilt suundus rahvas samas pargis kasvava
Konstantin Pätsi tamme juurde, mille riigivanem istutas parki
78 aastat tagasi Põltsamaa linna 10. sünnipäeval.
Just selle tamme lähedusse istutasid Jõgeva Vabadusvõitlejate
Ühenduse juhatuse esimees Arnold Kull, Eesti Vabadusvõitlejate
Liidu juhatuse esimees Gunnar Laev ning Põltsamaa linnapea
Jaan Aiaots „Vabadusvõitlejate tamme”, mis jääb
sajanditeks meenutama XXII kokkutulekut Põltsamaal. „Vabadusvõitlejate
tamm seisku siin vabaduse, ühtehoidmise ja teineteisemõistmise
märgina,” ütles tamme pühitsemisel EELK Põltsamaa
koguduse õpetaja Markus Haamer.
Pärgade asetamisele ja tamme istutamisele järgnes kokkutulekust
osavõtjate meeli ülendav värvikirev rongkäik
orkestrihelide saatel Põltsamaa linnuse suunas. Teel linnuse
hoovi asetati pärg Põltsamaa represseeritute mälestusmärgi
juurde. Postkontori seinal paikneva mälestustahvli juures
mälestati linnapea Jaan Aiaotsa algatusel 1941. aasta suvesõjas
langenud põltsamaalasi.
Linnuse hoovist läksid kokkutulekust
osavõtjad samas paiknevasse Põltsamaa EELK Niguliste
kirikusse, kus toimus Eesti vabadussõdades langenute mälestuseks
jumalateenistus. Jumalateenistuse järel andis Kaitseliidu
ülem brigaadikindral Meelis Kiili kiriku altari ees autasustatutele
üle Eesti Reservohvitseride Kogu, Eesti Endiste Metsavendade
Liidu ja Eesti Vabadusvõitlejate Liidu Tallinna Ühenduse
asutatud teeneteristid.
Peale jumalateenistust jätkus vabadusvõitlejate kokkutulek
linnuse hoovis, kus XXII kokkutuleku peakorraldaja Arnold Kull
ja Eesti Vabadusvõitlejate Liidu Tallinna Ühenduse
esimees vanemleitnant Tiit Põder heiskasid kokkutuleku
lipu. Linnuse hoovi toodi kohalike kodutütarde ja noorkotkaste
saatel Tori Eesti sõjameeste mälestuskirikus süüdatud
tuli. Kokkutuleku tule süütas Kaitseliidu Jõgeva
maleva pealik Mati Kuusvere.
|
Vabadusvõitlejate kokkutulek Põltsamaa linnuse
hoovis.
|
Kokkutuleku avakõnes ütles
88-aastane Arnold Kull: „Eesti armeed, kus olime valmistunud
teenima, polnud enam, eesti mehed võitlesid II maailmasõjas,
aga mitte Suur-Saksamaa eest, vaid Eesti riikliku iseseisvuse
taastamise nimel. Elasime üle kõik koledused: kes
viidi sõjavangina Venemaale, kes tegi läbi Tšehhi
põrgu, kes kannatas tööpataljoni alandust. Osast
said metsavennad, lootus kippus kaduma, hirm tuleviku ees püsis.
Seda enam tundsime rõõmu, kui Eesti ometi vabaks
sai ja selgus, et me polnud asjata võidelnud ja oma ideid
aastakümneid kandnud. ... Samas peame ka tänasel päeval
olema valvsad, sest teame, milline on olukord Ukrainas. Meie idanaabriks
on riik, kes ei lase kunagi unustada minevikus läbielatud
õudusi.”
Ka tuletas Arnold Kull meelde,
et Saksa sõjaväe koosseisus Eesti kaitselahingutest
osavõtnud Eesti vabadusvõitlejate esimene kokkutulek
toimus 23 aastat tagasi, 21. septembril 1991. aastal Põltsamaa
lähedal Adaveres, mis oli loogiliseks jätkuks 22. juulil
1989 samas toimunud XIV Vabadusristi päevale, eesmärgiks
üleriigilise Eesti Vabadusvõitlejate Ühenduse
loomine. Olgu siinjuures meelde tuletatud, et esimene idapataljonide,
piirikaitse rügementide ja 20. Eesti diviisi võitlejate
kokkutulek toimus Tori Kihelkonna Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel
8. juulil 1991 Tori vallas täpselt seitse kuud enne Eesti
Vabadusvõitlejate Liidu asutamist 8. veebruaril 1992 Tartus.
Eesti Vabadusvõitlejate Liidu esimees Gunnar Laev: „Algaastatel
oli liidul üle 4000 liikme, tänaseks on see arv langenud
1100-le. Sõjas käinuid on liidu liikmetest 70 protsenti,
ülejäänud on noorliikmed, kes jagavad meie aateid
ning on tõotanud jätkata organisatsiooni püstitatud
suundadel.” Gunnar Laev kutsus üles kaasama vabadusvõitlejate
organisatsioonide tegevusse noori isamaaliselt mõtlevaid
inimesi: „Me saame teha kõik meist oleneva, et organisatsioon,
mille oleme loonud, jätkaks ka siis, kui meid enam ei ole.
Eesti rahvas peab olema valmis ise oma riiki kaitsma, kui olukord
seda nõuab. Praeguses rahvusvahelises olukorras, mis paljuski
meenutab Teise maailmasõja eelseid sündmusi, on see
eriti tähtis.”
Kaitseliidu ülem brigaadikindral
Meelis Kiili: „Isamaalisust, kodumaa-armastust ja vabadust
väljendatakse sõnadega, aga mõõdetakse
tegudega. Julgen öelda, et see rahvas, kel on oma ajalugu
ja minevik, kes kirjutab oma ajalugu läbi tegude, on tulevikku.
Teie olete läbi oma elu, tegemiste, tahte ja ohverduste andnud
Eestile nii palju, see on loonud vundamendi Eesti vabadusele.
Luban teile, et seda vundamenti, mille teie olete vabadusele rajanud,
kannavad nooremad põlvkonnad edasi ja me hoiame vabadust.
Kaitseliidu ülemana tänan teid kõiki selle
eest, mida olete tänaseni teinud ja mida teete veel edaspidi.”
Ukrainast rääkides ütles kindral: „Iga päev
ja iga tund peame oma vabaduse eest seisma. Me näeme, mis
toimub Ukrainas, me näeme, et tänane Venemaa ei austa
riikide vabadust ja inimeste tahet. Seetõttu on meie kohus
olla kindel oma tahtes, sest kindlameelne rahvas hoiab ja väärib
vabadust.”
Sõnavõtuga esines
Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev, kes tänas
vabadusvõitlejaid selle eest, et nad on rasketel aegadel
hoidnud kõrgel Põltsamaal sündinud Eesti lippu.
Kokkutulekust osavõtnute ees esinesid Põltsamaa
linnapea Jaan Aiaots, Riigikogu liige Margus Tsahkna, külalised
Lätist ja Soomest, Eesti Vigastatud Sõjameeste Ühingu
juhatuse esimees dr Jüri Teras ning paljud teised. Jüri
Teras väljendas Eesti vabadusvõitlejate sügavat
rahulolematust endise kaitseministri Urmas Reinsalu ettepanekul
10.04.2014 vastuvõetud „Kaitseliidu seaduse, kaitseväeteenistuse
seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse” üle, mille
kohaselt loetakse veteranideks vaid „rahvusvahelisel sõjalisel
operatsioonil osalenuid”. Seaduse vastuvõtmine ning
rakendamine on ajanud tülli vabadusvõitlejad, kaitseväe-,
piirivalve- ja politseiveteranid ühelt poolt ning nn missiooniveteranid
teiselt poolt. Vabadusvõitlejate ees esinenud riigikogu
liige Margus Tsahkna lubas palju pahandust tekitanud seaduse juurde
riigikogus tagasi tulla. Mida arvavad sellest koalitsioonikaaslased,
näitab aeg.
IRL Rahvuslaste ühenduse esimees
Tarmo Kruusimäe luges kokkutulnuile ette Euroopa Parlamendi
liikme Tunne Kelami pöördumise, ette kanti ka kaitseminister
Sven Mikseri tervitus kokkutulekul osalenutele.
Tervitustele ja sõnavõttudele järgnenud kontserdil
esinesid Eesti Sõjameeste Pärnu Ühenduse meeskoor
dirigent Helle Kullamaa juhatusel, Võru Sõjameeste
Ühenduse ansambel Heino Pehki juhatusel, Tartu vabadusvõitlejate
meesansambel Uno Uiga juhatusel, Põltsamaa kultuurikeskuse-
ja Pajusi rahvamaja kollektiivid, kenad laulunoorikud Saaremaalt
jpt. Kokkutulekul päeva jooksul toimunu jäädvustas
ajaloo tarvis videolindile teatud-tuntud filmimees Andres Sööt.
Kokkuvõttes võib
öelda, et Eesti vabadusvõitlejate XXII kokkutulek
oli parim, mida alates 1995. aastast olen näinud. Filigraanselt
läbi mõeldud tegevuskava, eeskujulik teostus, ladus
koostöö Põltsamaa linnavalitsuse, Jõgeva
maavalitsuse, Jõgeva Kaitseliidu, kohalike ettevõtjate,
Eesti Vabadusvõitlejate Liiduga. Arnold Kull, vitaalne
ja ülimalt täpne mees ning tema meeskond, on seadnud
Eesti vabadusvõitlejate kokkutulekute korraldamise lati
ülimalt kõrgele, mis jääb suureks eeskujuks
noorematele aatekaaslastele tulevikus. Palju tänu kõikidele,
kes aitasid kokkutuleku ladusale korraldamisele kaasa!
|
|
|
