|
|
Kalju Mätik "80
võitlusaastat Eesti Vabariigi nimel"
tekst: Mati Kiirend,
saatusekaaslane
Kalju
Mätik sündis 16. septembril 1932 Tartus graafik
Ella Mätiku (1904–1943) ja sotsiaaldemokraatliku poliitiku
Jaan Vainu (1886–1942) pojana. 1943 asus elama Tallinna,
kus elab seniajani.
Lõpetas keskkooli 1951. ja Tallinna Polütehnilise
Instituudi elektriinsenerina 1959. aastal. Töötas 1959–1961
Eesti Energia Põhja Kõrgepingevõrkudes. 1961.
aastal astus TPI aspirantuuri ja asus tööle TPI automaatika
kateedri assistendina. Tegeles ka tehnilise tõlkimisega.
Pärast keskkooli lõpetamist tahtis õppida lenduriks,
kuid arstlik komisjon tunnistas kõlbmatuks pika kasvu pärast.
Lennundus ja langevarjuhüppesport on endiselt ta suurim kirg
ning hobi. Oma viimase, 594. langevarjuhüppe sooritas Kalju
aastal 2000 oma sünnipäeval. See lõppes ebaõnnestunud
maandumisel jalaluumurruga.
|
Kalju Mätik ERSP korraldatud protestimiitingul Keila
tankipolgu ees oktoobris 1990.
|
1970. aastast
alates osales põrandaaluses vastupanuliikumises. On üks
Eesti Rahvusrinde (ERR) programmi autoritest ja osales ka Eesti
Demokraatliku Liikumise (EDL) programmi koostamises, toimetas
omakirjastuslikku ajakirja Eesti Rahvuslik Hääl, mida
ilmus kuus numbrit. 1972. aastal võttis osa EDL-i ja ERR-i
poolt ÜRO Peaassambleele ja ÜRO peasekretärile
saadetud memorandumite koostamisest. Nendes nõuti Venemaa
ja Eesti vahel 1920. aastal sõlmitud Tartu rahulepingule
ja muudele rahvusvahelistele lepingutele tuginedes Eesti iseseisvuse
taastamist ning NSVL-i okupatsioonivägede väljaviimist
Eestist. Osales EDL-i strateegia ja taktika väljatöötamisel,
mis pidi kujunema vastupanuvõitluse praktiliseks käsiraamatuks.
On konspiratiivse salakirjasüsteemi „SAMAS” autor
ja põrandaaluste gruppide omavaheliste salasõnumite
vahetamise mooduse väljatöötaja. Oli illegaalsete
materjalide tehniline toimetaja, mikrofilmide valmistaja
ning säilitaja.
KGB arreteeris ta 13. detsembril 1974 seoses EDL-i ja ERR-i liikmete
vastu algatatud kriminaalasjaga. Tegi eeluurimise ajal läbi
ekspertiisi Moskva Serbski-nimelises Psühhoneuroloogia Instituudis.
31. oktoobril 1975. aastal toimus ENSV Ülemkohtus kohtuprotsess,
kus Kalju Mätikule ja Sergei Soldatovile mõisteti
kuus, Artem Juskevitšile ja Mati Kiirendile viis aastat vabadusekaotust
vangilaagris, KrK §68 – süüks nõukogudevastane
agitatsioon ja propaganda.
Karistust kandis Permi oblasti range režiimiga vangilaagris
nr. 389/36 ja 389/35. Vabanes 13. detsembril 1980 ja asus elama
Tallinna. Töötas Meditsiinitehnika Remondi Ettevõttes
ja hiljem Eesti Onkoloogiakeskuses. Tegi tehniliste tekstide tõlketöid.
Jätkas
aktiivset osalemist avalikus vastupanuliikumises ning andis 1980ndatel
allkirju paljudele kollektiivsetele protestikirjadele, oli Molotov-Ribbentropi
Pakti Avalikustamise Eesti Grupi (MRP-AEG) liige ja Eesti Rahvusliku
Sõltumatuse Partei (ERSP) asutajaliige 20. augustil 1988.
Rehabiliteeritud Eesti Vabariigi Riigikohtu poolt 7. jaanuaril
1996.
On kandideerinud Riigikogu valimistel, kuid edutult.
2006. aastal omistati Kalju Mätikule Riigivapi IV klassi
orden – Eesti Vabariigi taastaja ja edendajana.
On kirjutanud hulga ühiskonnakriitilisi artikleid, enamikus
kodakondsuse jm probleemidest, kõik pole Eesti massimeedias
avaldamist leidnud.
Võtab osa Eesti Endiste Poliitvangide Ühingu tööst.
On esindanud endise poliitvangina Eestit ülemaailmsetel inimõigusalastel
konverentsidel ning kokkutulekutel.
Kalju Mätik on tõeline
kodanik ja vabadusvõitleja, terase mõistuse ning
terava keelega, üritustel oma mõtete kartmatu väljaütleja,
põhimõttekindlalt osalemas vabaduse ja õiguste
kaitsel Eesti Vabariigis.
Tervist ja jõudu
edaspidiseks,
kallis sõber ning võitluskaaslane!
|
|
|
