Kultuur ja Elu 1/2012


Kultuur ja Elu 4/2011

 

 

 

 


EKA EGO

Kultuuri ja Elu toimetus on saanud EKA pressiteateid stiilis „Appi, aidake EKA-t, kõik kiusavad meid!”, nagu ilmselt kõik meediaväljaanded. Küll on kiusajaks naabermajade elanikud, väärikas eas kõrvalmaja omanik, linnavalitsus, haridusministeerium või minister isiklikult. Jant käib juba pool aastat, iga nädal saabub vähemalt üks pressiteade! Jääb mulje, et sõda on lahti… Mis siis tegelikult toimub?

Eesti Kunstiakadeemial on Eesti ülikoolide seas juba praegu suurim laenukoormus ning uue hoone ehituseks raha puudub. Teadaolevalt ootab EKA-t pideva maksevõimetuse tõttu 2012- 2016. aastal ees pankrot. Kui EKA-le selle kohta küsimusi esitada, kuuleb vastuseks, et teistel ülikoolidel on veel suuremad võlad ning viimase 15 aasta jooksul on EKA saanud riigilt kõigest 1,9 miljonit eurot, aga Tartu Ülikool 15,9 miljonit. Siin on tegemist eheda demagoogiaga – fakt, et Tartu Ülikool on EKA-st mitte 7, vaid umbes 20 korda suurem, jäetakse ju välja käimata. Niisiis on hoopis EKA riigilt rohkem raha saanud!

Minu jaoks on üllatav, et AKADEEMILINE kool on valmis tootma nii palju eksitavaid, demagoogilisi sõnumeid rahva lollitamiseks. Kas EKA juhtkond eesotsas S. Kiviga pole võimeline detailplaneeringuid ja seadusi lugema või saavad nendest ainult nii aru, nagu enda ego dikteerib? Tahetakse ehitada 28-miljonilist lossi, kuigi raha ei ole ning ees seisab pankrot!?

Kas tõesti ei mõista eesti kunstnikud ilma egota enam asju ajada? Miks peab üle sõitma naabritest, seadustest, detailplaneeringust, maksumaksjast, kokkuvõttes – eesti rahvast? Vanasti oli nii, kui punapartei pilet taskus, siis said kõike, kui ei, võisid uttu tõmmata. Mis või kes S. Kivi taga seisab? Reformarid pole seni Kivi toorutsemist õigustama kippunud, ometi müdistab daam lehes, teles, raadios ning üha süüdistab kõiki enda ümber.

Väga inetu oli saatelõik ETV-s M. Reikopiga, kus ühiselt ähvardati naabriprouat, keda nimetati kiusajaks ning kutsuti korrale – ehk siis alluma S. Kivi diktaadile? Kust selline karistamatuse tunne ja suurusehullustus? Ma pole märganud, et samalaadsete nõmedustega esineksid EMTA rektor P. Lassmann või Tartu Ülikooli rektor A. Karis.

Kahjuks on sama käitumisviis meil mujalgi aktsepteeritud: suuraktsionärid survestavad väiksemaid ja tõmbavad naha üle kõrvade, tornmajade projekteerijad/omanikud/arhitektid sõidavad naabermajade elanikest nagu vene tankiga üle jne. See on nii igal pool, kus raha mängus.
Kuid EKA juhtkonnal pole ju ainult raha mängus, oluline peaks olema ka kõrgkooli renomee. Vähemalt võiks seda eeldada. Kuhu jääb ausus, kus on väärikus?

Mida pole, seda pole. EKA on ennast eesti keeli öeldes ise nurka mänginud, oma EGOGA, prosta vale ja toorutsemisega.

Tea Kurvits,
Kultuur ja Elu peatoimetaja


 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv