Kultuur ja Elu 1/2012


Kultuur ja Elu 4/2011

 

 

 

 


Baselworld särab võidujuveelide ja luksus-kelladega

tekst: Aino Siebert
Fotod: Aino, Werner ja Jan E. Siebert

Vähe on neid, keda juveelide särav vikerkaar jätab ükskõikseks, olgu tegemist eevatütarde või tugevama poole esindajatega. Isegi geoloog prof dr Anto Raukas julgeb oma raamatus “Kuld ja kalliskivid” avameelselt tunnistada, et armastab neid: “Kui külastan mõnda geoloogiamuuseumi, peatun vääriskivide ees ehk kauem kui muude väljapanekute juures.”

Ennevanasti oli kulla ja vääriskivide omamine jõukohane ainult siniverelistele ning haruldane polnud sugugi pilt, mil keisrid või kõrged daamid end niivõrd juveelidega üle kuhjasid, et suutsid vaevu püsti seista. 17. sajandil, mil vääriskivide lihvimine saavutas kõrgtaseme, said kalliskivid edevuse ja tühisuse sümboliks.

Küütlev elegants igaühe rahakotile

Tänapäeval pole juveelide omamine enam aadlike privileeg, igaühe rahakotile leidub väärtuslikku küütlevat elegantsi. Kuigi modernses maailmas toovad säravatele kividele kuulsust ennekõike prominendid, võib ka tavaline surelik tunda ennast seitsmendas taevas, kui ta kaelas, käerandmetel, kõrvades ja isegi ninas või nabas helgivad kalliskivid. Juveelid toovad esile meie isiksuse, meeleolu ja ellusuhtumise.
Mehedki kannavad tänapäeval julgemalt ehteid, sest ühiskond muutunud avatumaks ja kedagi ei vaadata nagu inimest võõralt planeedilt, kui aadamapoegade kõrvas või ninas on välkuvad kivid. Austraalias on juba ammu moes, et mehed kannavad keti otsas pärleid. Kui tugeva sugupõlve esindajad püüdsid enne oma kette häbelikult peita, siis moodne mees kannab uhkusega mitte ainult amulette, vaid ka käevõrusid ja sõrmuseid.
Samuti pole käekellad tänapäeval mitte ainult ajanäitajad, vaid ka ilu ja luksuse sümbolid. Mitmeid marke toodetakse limiteeritult, mis tähendab, et iga eksemplar kasvatab aastate jooksul oma väärtust. Nii käivadki kogujad Baselis “kellade jahil”.
Siinkirjutajale, kes praktiliselt ei armasta kanda ehteid, jäi kulla- ja kalliskivipisik külge Baselworldis, maailma tähtsaimal juveeli- ja kellamessil. Mis võlub, on ennekõike disainerite fantaasia ja see, kuidas pannakse vääriskivi plaatina, kulla või hõbeda sisse elama. Kivi, mis üksikuna ei jäta muljet, lööb ehtena särama. Tänapäeval kasutatakse aga ehtes ja kronomeetrites peale väärismetallide ka modernseid materjale nagu roostevaba teras, samuti nahka, karusnahka, siidi – ehtekunstike fantaasial ei ole piire. Huvitav on jälgida, kuidas toodete erinevus jaguneb riikide järgi.
Šveitslased panevad rohkem rõhku kvaliteedile, ajanäitajate praktilistele detailidele, kalliskivide kasutamine luksuskellades on pigem tagasihoidlik. Sakslased armastavad lihtsat, ajatut ja praktilist stiili nagu skandinaavlasedki ning nemadki pakuvad kvaliteeti. Kuid lõunamaalased nagu ka USA ja Aasia tootjad toovad esile värvirikkuse, ühendavad julgelt materjale ja vääriskivisid, erineva suuruse, vormi ja läikega pärleid. Nende ehted tunduvad põhjamaalase maitsele tihti kuidagi ülepakutuna. Hispaanlased armastavad majesteetlikkust (Masriera või Carreray Carrera) nagu venelasedki (Jewellery Theatre), värvilised teemandid on Israeli firma Achminov Diamonds spetsialiteet ja ajatut elegantsi pakub Pluczenik Diamonds Belgias.
Kuigi siinkirjutaja pole aastate jooksul ehtekunstnikke Eestist Baselis kohanud, kehtib siingi Ernst Hemingway tuntud ütlus: igas maailma sadamas leiab vähemalt ühe eestlase. Perekond Mühle elab Glashüttes juba 700 aastat, alates 1869. aastast teenivad nad viiendas generatsioonis leiba ajanäitajate valmistamisega. Mühle Glashütte toodab kvaliteeti, mis on ühendatud ajatu iluga. Sellele firmale teeb pressitööd eestlanna Janika Pratt, kes elab nüüdseks mõned aastad Saksamaal. Elav ja sarmikas noor naine on võitnud oma sakslastest töökaaslaste südamed.

Mondäänne Basel

Basel (prantsuse keeles Bâle) on peale Zürichit ja Genfi Šveitsi suuruselt kolmas linn, siin elab 170 000
inimest. Seda, et selles rajoonis elasid juba 300 000 aastat tagasi inimesed, on teaduslikult tõestatud. Esimeste asulate jäljed ulatuvad kuni 5. sajandini enne Kristust, mil Reini jalamile saabusid keltid. 1911 leidsid arheoloogid nende asula Rauriker. Kuna Helvetia püsis sõdades neutraalsena, on piirimetropolis säilinud vanad hooned ja see teeb linnast vägagi mondäänse.
Metropoli keskus on vanalinnas uhke raekoja ümber, mille ehitamine algas1504. Kitsad, romantilised tänavad, uhked hooned kahel pool Reini jõe silda kutsuvad ringi kolama, astuma kohvikutesse või lihtsalt pinkidel istudes mõnulema. Kes soovib jalavaeva vähendada, saab istuda ajaloolisse paati. Paari mündi eest viib paadimees väsinud matkaja ühelt Reini kaldalt teisele.
Tänu jõele on Basel mitte ainult tähtsaks raudtee ja jõetranspordi kaubandussõlmeks, vaid ka keemia- ja farmaatsiatööstuse keskuseks. Siin asuvad selliste tuntud firmade nagu Novartis ja Hoffmann – La Roche peakorterid. Linnas on kaks raudteejaama, üks kohe Saksamaa piiril messikompleksi läheduses (Badischer Bahnhof), kuhu saab sõita saksa rongipiletiga, mh ka säästupileti Baden-Württemberg-Ticketiga, ja teine kesklinnas (Schweizerischer Bahnof). Õhureisija võib maanduda Basel-Mulhouse-Freiburg lennujaamas, mida kasutavad šveitslased, prantslased ja sakslased ühiselt.
Baselis räägitakse peale saksa keele veel oma murret, millest saksa keele oskaja ei saa kõige parima tahtmise juures aru. Kuid kõrvadele mõjub kõla hästi.
Peale tuntud messide, Baselworldile lisaks veel art Basel (tänavu 14.–17. juuni), on linn kuulus oma karnevali poolest, mida nimetatakse Allemannische Basler Fasnacht´iks. See algab siis, kui Saksamaal on kostüümipidu juba lõppenud, ehk tuhakolmapäevale (Aschemittwoch, tänavu 22. veebruar) järgneval esmaspäeval kell 4 varahommikul, mil linnas kustutatakse kõik tuled; karnevalistid liiguvad fantaasiarikaste laternate valguses ja pidu kestab täpselt 72 tundi ehk “die drey scheenschte Dääg” (kolm ilusaimat päeva). Kostüümide juurde kantakse suuri originaalseid maske (Larve).


Ostja kontrollib pärlite kvaliteeti.

Superlatiivide luksusmess

Nagu igal kevadel, avatakse tänavugi Baselis, seekord 8. märtsil, järjekordne maailma luksuskellade ja väärisehete mess. Kaheksaks pikaks päevaks ärkab muidu vaikne linn ellu Okasroosikese unest ja hakkab kihisema energiast, sest metropoli saabuvad tuhanded väljapanijad, ostjad, ajakirjanikud ja luksuskaubahuvilised. Kuid ka staarid ja prominendid või need, kes selleks saada loodavad. Igal pool näeb elegantses riietuses inimesi, tänavatele pargituid luksuslimusiine ja on kuulda maailma erinevaid keeli. Noobel väljapanek jääb avatuks kuni 15. märtsini.
Hoolimata mahlakatest üürihindadest on Baselworld maailma juveeli- ja kellatööstuse esindajatele tähtsaim kohtumiskoht, sest siin presenteerivad umbes 50 riigi luksuskaubanduse tootjad uusi kollektsioone. Šveitsi metropolis sõlmitakse järgmisteks aastateks tähtsaid kaubalepinguid. Kuid muidugi leiavad ka ostjad Baseli ülirikkalikust valikust luksustoodete uued trendid ja saavad hea ülevaate, mida tasub klientidele pakkuda.
Näituse brutopindala on 160 tuhat ruutmeetrit. Vanad messihooned on jäänud kitsaks, uus hoonetekompleks on ehitamisel ja peaks valmima järgmise aasta kevadeks, kinnitas Šveitsi messiühingu (MCH Swiss Exhibition Ltd.) direktor René Kamm. Momendil organiseeritakse Baselis 30 erinevat üritust, messiühingul on kasutada kuus halli. Külastajad saavad kasutada erinevate messihoonete vahel kulgemiseks tasuta shuttle-busse.
Juba aastaid juhib üritust edukalt Sylvie Ritter, kes paneb Baselworldi töötama Šveitsi kelladele omapärase täpsusega. Tähtsa dirigeerimistöö juures ei kaota ta kunagi ülevaadet ega oma head tuju. Tippmänedžer, kes räägib vabalt peale saksa ja Baseli kohaliku murde veel inglise ja prantsuse keelt, on avatud kõigele ja kõigile. See ongi kindlasti tema eduka äritegevuse saladus, sest proua Ritteril on õnnestunud panna kokku perfektselt funktsioneeriv, kuid samas fantaasiarikas, elegantne ja meeldiv šõu.
Möödunud aasta väljapanek, nii leiab Sylvie Ritter, oli messidest esteetiliselt kõige ilusam. Baselworldi külastas läinud aastal 103 200 inimest, mis tähendab 2,5-protsendilist külastajate tõusu võrrelduna aastaga 2010. Direktrissil on põhjust rõõmustamiseks, kuna viimased aastad ei ole olnud majanduslikult kerged. Avapressikonverentsil püüdis René Kamm sisendada osavõtjatesse optimismi. “Indikaatorid on positiivsed,” tõi ta esile. Tema sõnu kinnitas muuhulgas Chopard´i president Karl-Friedrich Scheufeie: “Baselworld on meie jaoks kõige tähtsam mess.” Scheufeiega ühines omakorda Christoph Wellendorf Pforzheimist. Wellendorf esitleb oma toodangut messi Fifth Avenue´l (hoone 1), mida külastatakse peale vääriskivide halli kõrval kõige rohkem. Kuigi itaallastel on olnud viimastel aastal luksustoodete müügiga raskusi, rääkis suur Eesti fänn Guitano Cavallieri, siis samanimelise brändi juht Girgio Visconti, esimest korda Baselwordil, kinnitas, et sai sõlmitud suurepäraseid kontakte Lähi-Ida riikidesse. Ehk Itaalia tootjadki võivad loota parematele aastatele.
Väljapanijad kurtsid aga boksihindade suurenemise üle, nad tõid esile oma kartuse, et seoses uue messihalli ehitamisega võivad näituse pinna hinnad veelgi tõusta.
Baselworld ei esitle mitte ainult juveele ja kronomeetreid, siin müüakse ka tehnikat. Tootjad soovivad investeerida modernseisse masinatesse, sest see vähendaks omakorda tootmishindasid. Eurooplased, kes kasutavad valmistamises ikka veel palju käsitööd, ei või tihtipeale konkureerida Aasia firmadega, kuna seal kasutatakse alates vääriskivi lihvimisest kuni kivide “uputamiseni” ehtesse tehnikat. Muidugi on ka tööjõud arengumaades tunduvalt odavam kui mujal.
Kellafirma Tissot juht Françoise Thiebaud rääkis, et nende toodang läheb peamiselt Jaapanisse, USA-sse ja Hiinasse. Aasia riikides leidub küllaldaselt varakaid inimesi, kes hindavad kvaliteeti. Seevastu on Jaapani turg eurooplaste jaoks kahanenud, näiteks noobelbrändi Tag Heueri käive on seal ainult 6 protsenti. Hublot-juht Jean-Claude Biver prognoosis, et nende kellade müük kasvab Hiinas lähiajal tunduvalt, sest iga viie aasta tagant tõuseb Aasia riigis ostuvõimeliste inimeste arv 100 miljonit.
Peale aktuaalsete trendide näidatakse Alpidemaa metropolis veel mitmesuguseid unikaalseid ehteid, teemante, pärleid ja vääriskive. Kuigi võib tunduda, et eelnevate aastate jooksul on kõik juba nähtud, õnnestub Sylvie Ritteril igal aastal üllatada uute värskete ideedega nii ajakirjanikke (umbes 2000), väljapanijaid kui külastajaid.
Seoses majanduskriisiga kannatas Baselworld samuti fenomeni all, mille kohta Hollywoodi filmivabrik kasutab väljendit “The perfeckt Storm” (perfektne torm) ehk ka luksustoodete tööstus on saanud kogeda globaliseerimise negatiivset poolt: kõikidel turgudel oli märgata ultrakiiret langust. Finantskriis viis mitmed tuntud Baselwordist regulaarselt osa võtnud firmad pankrotti. “Kuid,” leiab René Kamm, “igas kriisis on ka midagi head. Turg oli sunnitud tegema korrektuure. Kliendid ei osta enam uisapäisa kokku, vaid investeerivad rohkem turvalistele väärtustele nagu klassikaline kella- või ehtekunst.” Juba eelmisel kevadel oli tunda, et Baselword hakkab tasapisi kriisist toibuma. Mitmed ettevõtmised olid küll saanud tagasihoidlikumad raamid, kuid sisuliselt säras luksustoodete näitus edasi.

Baselworld garanteerib toodete ehtsuse

Väljapanijate nõukogu president Jacques J. Duchêne toob igal aastal esile, et Baselworld garanteerib toodete ehtsuse. Kaebused selle kohta, kas mõni toode on kopeeritud või mitte, lahendab nn “Panel” – nõukogu, kes 24 tunni jooksul pretensiooni saabumisest langetab juriidilise otsuse, kas toote autoriõigusi on rikutud vôi mitte. Žürii koosseisu kuuluvad seitse juristi ning eksperdid Šveitsist, Saksamaalt, Jaapanist ja Itaaliast ja selle otsus kehtib ainult messi ajaks, kuid viib tihtipeale konflikti edasi kohtusse.
“Tänapäeval kopeeritakse kõike. Näiteks on Šveitsi majandusele toonud plagiaatide valmistamine kahju 800 miljoni frangi ulatuses,” rääkis Duchêne. “Murega oleme märganud, et kasvamas on võltsingute kvaliteet ja järeletehtud tooteid on tänapäeval väga kerge müüa interneti kaudu. Kuid ostjad peaksid enne tehingu sõlmimist endale aru andma, et plagiaatidele ei anta garantiid ning pealegi toetatakse valekauba ostmisega organiseeritud kriminaalsust.”
Itaalia toll saavutas võltstoodete leidmisel ja konfiskeerimisel eelmisel aastal suurt edu: Gioia Tauro sadamas leiti 80 000 valekella, Toscanas kakskümmend tuhat tükki rohkem ja Roomas koguni 200 tuhat võltsitud ajanäitajat Aasiast – kõik Made in China.
Ka Mehhikos õnnestus tolliametnikel leida üle 100 000 võltsitud kronomeetri, Hongkongis leiti turgudelt, kauplustest, ateljeedest ja eraisikutelt koguni pool miljonit võltskella, lisaks veel narkootikume ja relvi. Kõik need politseiaktsioonid toimusid Šveitsist saadud vihjete alusel.
Kes võltsib, lendab Baselworldilt kohe välja ja jääb järgmine kord ukse taha. “Töötan juba rohkem kui viiskümmend aastat kellatööstuses ja olen selle aja jooksul näinud mitmeid kriise. Esindan arvamust, et ettevõtted, kellel on soliidne finantsalus ja tugev produktsioon, kes on investeerinud aastaid firma arengusse, näitavad fantaasiat ja võivad pakkuda kvaliteeti, saavad ka praeguse raske ajaga hakkama,” ütles president ja jätkas: “Me ei tea veel, kuhu praegune kriis meid viib, kuid tean, et me peame oma suhtumist ja käitumist muutma, pöörduma tagasi traditsiooniliste väärtuste poole.”

Baselworld – röövlite unistus

Muidugi on Baselworld röövlitegi unistus. Arvatavasti on nii mitmelgi jõugul sahtlites juba plaanid, kuidas ennast kuritegelikul teel rikastada. Väikeseid teemanteid on kergem näpata ja peita kui suuri rahapatakaid. Seetõttu pööratakse messi ajal julgeolekule erilist tähelepanu. Mööda halle liiguvad nii politseinikud kui erariietes detektiivid. Aastate jooksul pole suuremaid vahejuhtumeid esinenud. Läinud kevadel varastati ühe eksponendi kallihinnalise sisuga kohver lennujaamas, mees pani selle hetkeks käest ära.
Eelmisel kevadel õnnestus aga pikanäpumeestel varastada ühest vitriinist neli väärtuslikku teemantit. Rööv avastati alles kümme minutit hiljem, varastel õnnestus põgeneda. Kõigepealt oli kurjategija alustanud väljapanijaga vestlust, selle aja jooksul avasid tema kaaslased lukustatud vitriini. Tõenäoliselt olid röövlitel kaasas vastavad tööriistad. Tekitatud kahju oli mitme miljoni suurune, ent kannatanu ei teinud messi juhtkonnale etteheiteid: “Mis puudutab Baselworldi julgeolekut, siis on see tipptasemel,” nentis ta.
Oli ka neid, kes nõudsid juurde kaameraid ja sissepääsu ainult registreerimise alusel. Sylvie Ritter tõi esile, et mess vastab igati kindlustusühingute poolt esitatud julgeolekustandarditele: “Kui Baselword ei oleks turvaline, siis ei tuleks siia keegi.”
Seda tõendab ka aastal 2009 toimunud rööviüritus, kus varas püüdis 13 miljonit franki maksvate juveelidega jalga lasta. Põgenemisel kaotas ta suurema osa saagist, politsei vahistas varga messihoone lähedal.
Baselworldi teine suur probleem on salakaubavedajad, sestap on ka Šveitsi toll messipäevade ajal eriliselt tähelepanelik. Möödunud aastal konfiskeerisid ametnikud piiril deklareerimata luksuskaupa poole miljoni ulatuses. Üks ameeriklanna püüdis vöökotis smugeldada 8 kilo kullakange ja üks prantslane jäi vahele kohvritäie luksuskelladega. Ta pidi maksma 98 000 franki trahvi. Ranged kontrollid on messi ajal ka rongides. Baseli külastajatel tasub alati reisidokument endaga kaasas kanda.


Pforzheimi juveelid on maailmas tuntud ja ihaldatud. Milline tunne on kanda luksusehteid, said ühe päeva proovida ka eestlannad Triin Maran (metsosopran) ja Triinu Boutahir (pianist).

Sakslased püüavad leida uusi ostjaid šõu ja kvaliteediga

Saksa luksustööstust austatakse maailmas ennekõike tänu kõrgele kvaliteedile. Samuti nagu teisedki traditsioonilised kella- ja ehtevalmistajamaad Šveitsi, Itaalia, Prantsusmaa ning viimasel ajal Hongkong, Hiina ja Korea, on Saksamaagi luksustööstus suuresti sõltuv ekspordist. Seetõttu püütakse äratada klientides ostuhimu mitte ainult Baselworldis, vaid ka kohapeal erinevate üritustega. Lõuna-Schwarzwaldis või Saksimaal võib külastaja vaadelda kellade valmistamise traditsioone, Ida-Obersteinis on vääriskivide lihvimiskeskus, kullalinn Pforzheimis on peale modernse Ehetemaailma (Schmuckwelten) veel muuseum (Schmuckmuseum), kus on välja pandud nii antiiksed kui modernsed vääriskividest valmistatud ehted.
Karlsruhe ja Stuttgardi vahele jäävas väikelinnas on kodunenud mitmed tuntud juveelifirmad nagu Victor Mayer (Fabergé), Wellendorf ja siin valmistatakse Cartier´, Escada, Karloff ja teiste moeloojate ehted või kellasid. Pforzheimis tegutseva firma Köhle Schmuckwaren tegevjuht Karina Ratzlaff, kes esindab luksustööstust “Made in Germany”, toob esile, et Saksamaal on umbes 360 kellade ja juveelide valmistajat. Ettevõtete käive oli möödunud aastal kokku 680 miljonit eurot.

Väljapanek, kus unistused täituvad

Baselworld on superlatiivide näitus, kus kõik unistused täituvad. Eeldades muidugi, et kaasas on kopsakas kukkur või tšekiraamat. Kui seda ei ole, pole samuti probleem, siis võib lihtsalt silmadega nautida juveelide ja luksuskellade sära ning fantaasiarikkust. Baselworld on nagu hiigelsuur muuseum või Fifth Avenue New Yorgis, “eksponaatide” vaatamiseks peab võtma aega. Unustada ei tohi muidugi ka mugavaid jalatseid. Kui silmad hakkavad särast virvendama või jalad peale kilomeetrite läbimist särtsu lööma, võib istuda pingile jälgima publikut. Keegi ei pane pahaks, kui teda kõnetatakse. Õhtul, kui mess sulgeb oma uksed, algab hoonete ees pidu. Tundub, et kogu maailm on saabunud Baselisse, erinevad keeled, erinevad nahavärvid, erinevad temperamendid – kuid kõik harmoneerub äärmiselt sujuvalt. Rahvaste pidu par exzellente.
Kui kallihinnaliste toodete vaatamine teeb kadedaks, võib liituda messivastaste ridadega, et võidelda rikaste vastu. Baselis on seegi võimalik ajal, kui näitus on avatud. Igal kevadel põrkuvad ajaloolises piirimetropolis sõbralikult kokku erinevad maailmavaated. On neid, kellele ei tekita mingit peavalu maksta üheainsa teemandi eest viis miljonit dollarit, kuid on neidki, kes ei tea, kust võtta raha leiva ostmiseks. Baselworld on mess, mida tasub kindlasti külastada. Kuigi tavaline surelik võib peadpööritavate hindade tõttu mitmetest kreatsioonidest ainult unistada, siis saab siin rahvusvahelises miljöös suurepärase ülevaate kogu maailma juveeli- ja väärisehete produktsioonist.

Baselworld

Esimene kellade- ja ehetemess organiseeriti Šveitsis aastal 1917 ja 1931. aastal sai üritus esimese paviljoni. 1972. a avas mess end välismaistele tootjatele, esimesed külalised tulid Saksamaalt, Suurbritannias ja Itaaliast. Läks veel 14 aastat mööda ja Baselisse kogunesid luksuskauba tootjad kogu maailmast. Alates aastast 2003 on messi nimeks Baselworld.  

www.baselworld.com


 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv