Kultuur ja Elu 3/2010


Kultuur ja Elu 2/2010

 

 

 

 



Julius Kuperjanov 116

tekst: Olev Teder
J. Kuperjanovi Seltsi juhatuse esimees

"Kuperjanov! See nimi, mis ilma eel- ja järelseletuseta tulevastele eestlastele palju ütleb, sest kadunu on enam kui 700 aasta järele esimene Eesti kangelane, ja kui niisugune on tal Eesti ajaloos oma hiilgekoht..." kirjutab Vabadussõja-aegne „Päevaleht" nr 34, 11.02.1919. a. artiklis "Mööda rüüstatud kodumaad“.
Kirjanik R.Roht lisab oma viimses järelhüüdes: "... ja veel kord peame küsima: kas ei oleks meie sõjas siis vast kõik teisiti olnud, kui see vahva kangelane... Eesti Vabadussõja alguses oleks puudunud?"

90 a hiljem tüütasin lihtsaid Eesti maamehi küsimusega: „Kes oli Julius Kuperjanov?“ Kõrvu jäi kõlama kaks vastandlikku arvamust – kangelane ja karistaja. Oma teadmiste põhjendamisel lisati sõnale „kangelane“ paljudel juhtudel seisukoha ebakindlust määravaid sõnu, nagu: „aga, kuid, siiski jne“. Millest on arenenud taoline ebakindlus?
Selge on see, et Vabadussõja ajalugu kujundasid Vabadussõjalaste Liidu kukutajad – siinkohal on raske vastu vaielda, sest teame, kes nullistasid 1933. a Põhiseaduse rahvahääletusel 72% rahva arvamuse tahte! Kogu meie 30-ndate lõpu riiklikud sihid, uskumused ja teod mahuvad sellesse väikesearvulisse ajaloo kujundajate kategooriasse. Ilmekama näitena tooksin ära tolle ajajärgu tegelaste alatuma võltsingu, millega said nad hakkama Vabadussõja kaardi rindejoone kritseldamisel.
Minult küsis pärast nimetet kaardi uurimist kord üks Puurmani gümnaasiumi õpilane: „Kas Kuperjanov oli punaste venelaste poolel?“ Heitke pilk kaardile ja te küsiksite samamoodi! Siinkohal tasub meelde tuletada II diviisi ülema oberst Limbergi 23.12.18. käsu lõiku neile, kel meeldib apelleerida ilma riigipoolse ametliku tunnusteta partisanidega: „§2. Käsen minu all olevat Eesti Kaitse Liitu „Leitnant Kuperjanovi partisani salgaks“ ümber nimetada“ /Leitnant J.Kuperjanovi päevakäsk nr. 2 §1. Riigi Keskarhiivi fond 560, s. 1/
Käsku kordas Sõjavägede Ülemjuhataja Päevakäsk 25.12.18. nr 37 §3.
Kaardil on aga 220 km² Puurmani valla aladest „joonistatud“ punalipu mõjusfääri! Uskuge, see ei ole värisev käevääratus, vaid sihikindel otsus võtta leitnant J. Kuperjanovilt kui liialt agaralt ja isepäiselt salgajuhilt põhjendatud õigus nimetada teda punaste idasuunalise pealetungi peatajaks Kesk-Eestile ja Viljandile. Mäletatavasti valmistus tollal Põltsamaal resideeruva 2. polgu staap ette taganemist Viljandisse, saates esimestena jalust ära alluvuses teenivad Tartu koolipoisid-kaitseliitlased. Siit on tuntud ka leitnant Kuperjanovi ütlus telefoni teel polguülemale polkovnik Untile: „Kuperjanovi partisanid on ja jäävad Puurmani, kus kõikvõimalike vahenditega saab pidama Eesti valitsuse tahtmine.“
Keda huvitab üksikasjalikum ülevaade leitnant Kuperjanovi kõigist kangelastegudest, tema nimega seonduvatest Vabadussõja võltsingutest või analüüsist, miks ei annetatud talle Vabadusristi II/1. j. ehk Vereristi 1. järku, sellel soovitame lugeda J. Kuperjanovi Seltsi kodulehte aadressil www.kuperjanov.ee lehekülgi J. Kuperjanovi loost ja J. Kuperjanovi Seltsi loost.
J. Kuperjanovi Selts võttis oma eelkäija kol-ltn J. Soodla poolt 1938. a asutatud Kuperjanovi nimelise Seltsi põhikirjaliste eesmärkide täitmise jätkamise kohustuse, et taas avada ning kinnistada õpetaja ja Vabadussõja kangelase J. Kuperjanovi pärand meie tulevastele põlvedele, tutvustada tema elutööd ja loomingut kui väärtust ning normi rahva harituse ja iseolemise tahte süvendamisel. Samal eesmärgil korraldab J. Kuperjanovi Selts 8. oktoobril 2010. a ajalookonverentsi, mis ühest küljest tähistab sel moel nimikangelase 116. sünniaastapäeva, teisest küljest aga võtab täitmisele oma põhikirjalised kohustused.
J. Soodla asutatud Selts likvideeriti nagu kogu iseseisev riik 1940. a, mis ei andnud rahvale veel siiski põhjust unustada oma rahvuskangelased. Okupeeritud Eesti tingimustes sündisid Kuperjanovi nime kandvad üksused: „Kuperjanovlased“, „Kuperjanovi Pojad“, „Salajane Kuperjanovlaste Organisatsioon“, „Kuperjanovlaste Salk“, kelle noored liikmed riskisid oma eluga. JKS peab neid liikumisi 1940. a katkestatud Kuperjanovi Seltsi (täpsemalt Kuperjanovi Partisanide Polgu Selts) elutulukesete hoidjateks ja kaitsjateks, mistõttu kuulutas nende kõik liikmed ka oma auliikmeteks.


Julius Kuperjanovi orden.
Julius Kuperjanovi Seltsi kõrgeima teenetemärgi nr 1 annetasime postuumselt Julius Kuperjanovile, nr 2 Kuperjanovi Seltsi asutajale Johannes Soodlale, nr 3 Ülo Adamsonile, kes oli Stalini-vastase organisatsiooni „Salajane Kuperjanovlaste organisatsioon“ juhatuse liige, nr 4 sai organisatasiooni „Kuperjanovlased“ eestseisja Jüri Pertmann, nr 5 „Kuperjanovlaste Salk“ eestseisja Villu Kibena. Ülejäänud salkade liikmed said Julius Kuperjanovi medali.

Ajalookonverentsi kava

Ajalookonverentsil esinevad okupatsiooniaegse vastupanuvõitluse teemal järgmised uurijad: Ü. Ojatalu, P. Kuusk, U. Josia, J. Pertmann, V. Kaska, E. Tarto ja J. Algus. Järgneb 20 min filmi „Üits wana ja hää pildialbum“ vaatus, mille alusmaterjal-fotokogu kuulus EW rahuaegsele kuperjanovlasele kapten Ed. Sternile ning kuhu on lisatud ka uusi vanu fotosid J. Kuperjanovi matustest ühe sargakandja Ed. Johansoni albumist.
Järgneb uue raamatu „Lugusid Julius Kuperjanovist“ esitlus, mille avaldamise tarbeks korraldas JKS üleilmse eestlastelt annetuste kogumise. Kolmest loost esimene, J. Kuperjanovi Sipe kooli pingikaaslase L. Laursoni mälestused oli Eestis avaldamata, teine, R. Rohti lugu ilmus 1919. a ja Y. Naelapea poeem „Kuperjanovi käskjalg“ on varem üldse avaldamata. Lood on väga põnevad ja annavad palju uut informatsiooni meie ajaloost – kas või eestlaste elust ja tegemistest punarevolutsioonilises Petrogradis 1917. a. Raamatu esitlusele järgneb J. Kuperjanovi nimeliste teenetemärkide esitlus ja autasustamine. Kõrgeim autasu – J. Kuperjanovi orden annetatakse esimesena J. Kuperjanovile. Märk asutati tegelikult Kuperjanovi pataljoni rinnamärgina 20-ndate teisel poolel, millest aga loobuti 30-ndate alguses.


Julius Kuperjanovi medal.

Märgi soovis võtta taaskasutusele 1938. a. kol-ltn J. Soodla asutatud Selts, kuid Eesti okupeerimine muutis asjaolusid, mistõttu tänane Selts taasasutas kuulsusrikka märgi ordenina. Teisena annetab JKS ordeni seltsi rajajale J. Soodlale. Kolm järgmist annetatakse Stalini-aegsetele Kuperjanovi nimelistele salkadele. JKS poolt asutatud J. Kuperjanovi medal annetatakse kõigile eelnimetatud salkade liikmetele.
Päeva lõpetuseks suundub buss külalistega J. Kuperjanovi hauale küünlaid panema, sest nii mõnigi pole saanud mahti pärast okupatsiooniaegseid varjatud käike hauale pääseda.

Tahaks lõpetada kirjanik R. Rohti sõnadega:
"... Kuperjanov, see noor leitnant, see väike, tähtsuseta mees, on Eesti ajalukku kirjutanud oma nime kui üks suurematest Eesti riigi loojatest, kui üks suurematest rahvuskangelastest, üks nendest vähestest, kes Eesti Vabadussõja segastel aegadel selge pää ja külma mõistusega korraldusi suutis teha..."

(J. Kuperjanow. Tema elulugu ja teod. Odamehe kirjastus Tartus 1919)


 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv