Kultuur ja Elu 2/2010


Kultuur ja Elu 1/2010

 

 

 

 


Ja elab rõõm! Ei sure laulud!
Meeletu rüütel säras oma publikule

tekst: Jaanika Kressa
foto: Estonia arhiiv


Voldemar Kuslap

Kui palju maksab sära armastatud laulja silmades? Milline hind on naeratusel, mis pärast kahekuulist nõiajahti taas Voldemar Kuslapi näole ilmus, kui ta kohtus oma publikuga?
Seda tahaksid kindlasti teada advokaadid ja kollane ajakirjandus, aga nad ei oskaks mingisse valuutasse ümber arvestada Voldemar Kuslapi toetuskontserdil "Meeletu rüütel" viibinute hingelist rikastumist: me saime tunda tõelist vabadust ja armastust, oli uhke olla eestlane ja juhtus ime: me hoidsime kokku! See oli ülev ühtekuulumise- ja osadusetunne, see oli rida erakordseid erilisi hetki, mil korduvalt rõõmupisarad kurku tõusid ? nii päevakangelasel kui tema talendi austajatel.
3. aprillil alguse saanud lugu, mille jooksul eesti rahva õiglustunne korralikult proovile pandi, lõppes 29. mail kauni kontserdiga, millel oli romantiline ja täpne pealkiri "Meeletu rüütel". Paljud muidugi teavad, et sellist nime kannab üks Kuslapi esitatavatest populaarsetest lauludest ning samanimelist CD-plaati, mis on ilmunud "Kutse tantsule" sarjas, saab tellida ka interneti muusikapoest, ent tekkinud olukorras sobis see pealkiri kontserdile ka üldisemas plaanis.

Voldemar Kuslapist sai sümbol

Inetu intsident ja alandavad kannatused viisid kauni ja õiglase lahenduseni: vähestel rahvalemmikutel avaneb võimalus kõrges eas ootamatult nautida niisugust positiivset tähelepanu.
Pole palju näitlejaid, keda rahvas oleks nõus kätel kandma, ja neid väheseidki, kes on, ei oska jahedad eestlased sageli piisavalt hoida. Voldemar Kuslapile mängis elu kätte olukorra, mis oli talle ränk, kuid raputas rahvast. Ja me saime sellega hakkama: näitasime oma meelsust.
Hakkamata siinkohal konflikti ennast lahti kirjutama, sest see ei sobiks kultuuriajakirja, tuleb lisada, et rahval oli võimalus Estonia Seltsi arveldusarvele ülekandeid teha juba varem ja Voldemar Kuslapist sai sümbol: meie kohtusüsteemis pettunud inimesed annetasid heameelega ebaõigluse ja kohtu kallutatuse vastu. Kontserdile kogunesid aga gurmaanid ja selle õhtu eesmärk oli tähtis kahepoolne kohtumine.
Selgus, et meie väike rahvusooper on täpselt õiget mõõtu: kui estraadilaulja Kuslapi esinemine mõnel vabaõhulaval oleks kokku kutsunud mitmeid kordi suurema rahvahulga, sai estoonlane Kuslap esineda täpselt täismajale. Kõlas surematu klassika, päevakangelasele lisaks astusid publiku ette tema kollegid Heli Veskus, Jassi Zahharov, Angelika Mikk, Mart Mardiste, Juuli Lill, Aare Saal, Janne Sevtsenko, Rene Soom, Aile Asszonyi, Rauno Elp ja Teo Maiste.

Lavale tuli ka Helgi Sallo

Peaaegu eraldiseisvaks sündmuseks kujunes Helgi Sallo taastulemine Estonia lavale. Talle aplodeeriti peaaegu sama palju kui Kuslapile endale - Sallo ja Kuslap on publiku teadvusesse ja mällu jätnud ühise jälje, nende duett etendustest "Muinaslugu muusikas", "Savoy ball" ja mujal on mõjunud rohkem kui laitmatu laul ja hea muusika, see on olnud erakordne partnerlus, mis neid publiku meeltes on jäädvustanud ühe terviku kahe eri poolusena.
"Ma ei laula, aga ma ma loen luuletuse," selgitas Sallo pärast pikka aplausi, et tahab olla oma kauaaegse lavapartneri kõrval teda toetamas. Helgi Sallo luges Voldemar Kuslapile Hando Runneli luuletuse eestiaegsetest meestest. Vana kooli meheks on Kuslapit viimase kahe kuu jooksul pidevalt tituleeritud ja see on autentne hinnang.
Teise maailmasõja ajal sündinud Sallo võib endast neli aastat vanemat lavakaaslast õigusega eestiaegseks meheks pidada. Igal juhul: nemad mõlemad mäletavad mitmeid eestiaegseid kolleege, kelle hoiak ja eetika on olnud nakatavalt eeskujulikud.

Hoia end, rüütel aus

Voldemart Kuslap on meeletu rüütel ja kehastab sõjaeelset Euroopat ja tema surematuid väärtusi. Nagu Geog Otsa puhul, kehtib ka Kuslapi ja Sallo puhul see kurb kahetsus, et nad on elanud ja loonud tänamatul ajal. Vabas ühiskonnas oleks nad jõudnud palju kaugemale, kuid nende osa oli edasi kesta, viia vanad väärtused, maksku mis maksab, ka tulevikku.
"Kui saatus mind kutsub, ma ei tagane sammugi, ei reeda ammugi, endale kindlaks ma jään, edasi kuulsusse läen!" laulis Voldemar Kuslap Don Quijote etteastelaulu muusikalist "Mees La Manchast". Muidugi oli saalis kuulamas ka palju tema eakaaslasi, kuid mitte ainult. Teatripublik, klassika nautija, vananeb aga terves Euroopas.
Muidugi on armastava rahva ja ausa rüütli, õige tulehoidja, vahel vaja vahendustegevust. Kes teab, mis oleks saanud siis, kui Estonia juht poleks olnud Aivar Mäe. Õnneks ta on ja nagu ütles Voldemar Kuslap oma toetuskontserdil sõpru tänades muuhulgas, oleks Estonia Aivar Mäe sugust juhti vajanud juba ammu ? oleks ära jäänud mitmed totrad otsused.

Saavad tõeks muinaslood

"See on eriline tunne, ma olen sõprade keskel, mind mõistvate, austavate inimeste keskel, see on nii hingeliigutav. Ma mõtlesin, et olen piisavalt karastunud inimene, et võin naeratava näoga istuda ka aialipi otsas, aga see siin täna, selle nimel maksab elada!" võttis Voldemar Kuslap kontserdi kokku. Saalist vaadates tundus hetk täiuslik. Armastatud artist laval, etenduse lõppedes oma kolleegide keskel publikule kummardamas, süli täis lilli ja käes kingikotike... Rahvusooperi saalitäis rahvast seismas ja aplodeerimas ? just niisugusena mäletab ajalugu Voldemar Kuslapit. Poissi, kelle emal õnnestus kuulsalt lauljalt raha välja pressida, ei mäleta juba järgmisel nädalal enam mitte keegi.
Ei kujuta ette, mida kujutas endale selles situatsioonis ette kohus, tehes nii kreenis otsuse. Mis on rahva armastus, seda ei saa kohtunikud muidugi kunagi teada.
Kas Mustamäe-laulu Kuslap nüüd enam ei laula? Aga miks mitte? Paljud naabrid Mustamäelt olid ju kontserdil! Mitte ainult "Mustamäe valss", vaid ka "Viljandi paadimees" ja Tallinna-laulud kõlavad nüüd veelgi väärtuslikumalt kui varem.
Ka "Solveigi laul" on meeletul rüütlil nüüd kuuldud. Ülejäänud raha läheb aga Estonia Seltsi Fondi Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures, mis toetab teatri noorte lauljate ja tantsijate arengut. Välja antakse Tiit Kuusiku, Klaudia Maldutise ja Naan Põllu nimelisi stipendiume.

Kes teisele ütleb, see ise on

Estonia teatri täis inimesi ei saanud kuulata samal ajal toimunud Kuku raadio keskpäevatundi, kus BNS-i uudisteagentuuri juht neid lolliks massiks tituleeris, kui uskuda Päevalehte. Tallinna Ülikooli psühholoogia instituudi direktor on ettevaatlikum, nentides, et ebaõigluse suurusest lähtudes asutakse ohvri kaitsele.
Ajakirjandus on rahva lemmiku pealt korralikult teeninud, kiiresti unustati Poola lennuk, Islandi tuhapilved ja Nõmme turuhoone põleng, Voldemar Kuslapiga seonduvat temaatikat on eesti ajakirjandus üleval hoidnud kaks kuud. Viimase võimalusena haarasid tähelepanuvajaduses ajakirjanikud kinni veel sellest, Estonia justkui jättis ära laste ooperigala.
Aivar Mäe selgitas enne kontserti, et tegemist on sama kavaga, vaid lastele mõeldud selgitused jäävad seekord vanemate õlule ja et kui keegi rahule ei jää, astugu tema juurest isiklikult läbi, saab ka järgmise aasta pileti.
"Ma valmistan teile pettumuse - tugevate südameravimite ja uinutite all elan ma edasi," pühendas Voldemar Kuslap kontserdi tänukõnes pool lausekest ka kollasele ajakirjandusele.
Kellele siis ikkagi allub ja keda esindab meie nn sõltumatu ajakirjandus? Lapsik piiride otsimine ja rahva arvamusega manipuleerida püüdmine, mida antud teema puhul on teinud mitmed väljaanded, on tõesti loll.


 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv