Kultuur ja Elu 4/2009

Kultuur ja Elu 3/2009

Mäss tsitadellis

tekst: Virkko Lepassalu

Skandaalne kortermaja Tuvi tänaval.

Nendest majadest oleks pidanud elanike jaoks saama kindlus ja rahusadam. Kuid välja tuli, nagu Eestis tavapärane, hoopis midagi muud. Kõigepealt sattus Tallinna Tuvi tänaval asuv kortermaja ehitusfirma Merkoga seotud skandaalide keskmesse. Seejärel avastasid elanikud, et nad olid sunnitud maksma mitmete Eestis prominentsete, kuid nende jaoks täiesti võõraste inimeste kommunaalarveid. Kompromissi maja haldajaga kahju hüvitamiseks neil aga siiani leida pole õnnestunud.

Algus oli ilus, nagu paljude suurejooneliste kinnisvaraprojektide puhul üle Eesti. Mais 2001 hakkas Merko Ehitus rajama Tallinnasse Tõnismäele Tuvi tänavale kolme elegantset kortermaja. Esimene neist valmis kevadel 2002 ja viimane sama aasta lõpuks. Omada korterit kaasaegses majas linna südamikus, kus kõik olulised kohad jalutuskäigu kaugusel ja õhtuti ning hommikuti võis rõdul kohvi juues kuulata Toompeal lipu heiskamise või langetamise meloodiat – see oli jõukohane vaid keskmiselt jõukamatele. Nii algasid ka korterite müügihinnad 14 000 kroonist ruutmeetri kohta. Vaatamata krõbedale hinnale, leidsid endale omaniku kõik korterid.

Sissejuhatus: Merko ja Tuiksoo teineteiseleidmine

Te üürite korterit Tullio Liblikult, kes on üks maadevahetuse skandaali võtmekujusid. Tunnistate, et kogu maadevahetuse protsessi ja kaitsepolitsei tööd arvestades mõjub see kahtlusi tekitavalt? Eks see oli minu viga, et ma korteri vastu võtsin, kuid seal on enne ka riigikogulased elanud. Korter on mugava asukohaga ja kui tookord riigikogu kantselei mulle korterit pakkus, siis ma olin ju üks viimaseid, kes riigikokku läks ja valik oli selline. Mulle anti see aadress ja Tullio ütles siis, et ise tead, millega riskid, kui minu firma korterit rendid. Ütlesin talle, et siin ei tohiks ju midagi ebaseaduslikku olla, kui riik maksab minu eest talle otse ja mina maksan ise oma kulud. Üks inimene ei saa ju nii halb olla, et ma pean temast kaugele hoidma. On see väärt korter? Ta on logistiliselt väga hea koha peal ja mul on siit väga hea tööl käia. Ütlen ausalt – kui see on minu süü, siis pange see kirja. Väljavõte ajalehest Postimees (11. oktoober 2007), intervjuust Ester Tuiksooga

Kõik oli ilus kuni esimese skandaalini, mis puhkes 2007. a. Siis lugesid Tuvi tänava majade elanikud ajalehest, et ühes kolmest majast elab neil kuulus kaasüüriline, rahvaliidu poliitik Ester Tuiksoo. Merko ehitatud majja ostis tänase maadevahetussakandaali ühele võtmetegelasele Tullio Liblikule kuuluv Saarte Investeering korteri 2002. a aprillis. Kõigepealt üüris seda rahvaliitlasest riigikogulane ja põllumajandusministri ametit pidanud Andres Varik ning seejärel teine rahvaliitlane Jüri Saar. Siis omakorda sai korteri “pärandusena” Ester Tuiksoo, kellele olevat seda soovitanud üürida riigikogu kantselei.
Tänaseks, nagu selgub, tõlgendati prokuratuuris Ester Tuiksoo sidemeid Merkoga korruptiivsetena. Kohtuprotsess tema üle peaks jätkuma järgmise aasta alguses. Prokuratuur süüdistab Tuiksood selles, et ta võttis 2006. aastal põllumajandusministrina altkäemaksu Merko juhilt Annuselt, vastutasuna aga soosis Annuse firmasid Merko Ehitust ja E.L.L. Kinnisvara põllumajandusministeeriumile uute rendipindade otsimisel. “Tuiksoo võttis ministeeriumile uue rendilepingu leidmiseks mitteametlikult pakkumise üksnes Merko Ehituselt ning lasi Merko Ehitusel ja AS-il E.L.L. Kinnisvara valmistada ette pakkumise dokumendid, võimaldades neil sinna kirjutada sisse just neile sobivaid kriteeriume,” seisab süüdistuses.
Samuti kasutas Tuiksoo süüdistuse järgi oma ametiseisundit ja ametiseisundist tulenevat autoriteeti ministeeriumi ametnike tegevuse suunamiseks nii, et see viiks lepingu sõlmimiseni Merko Ehituse ja E.L.L. Kinnisvaraga. Vastutasuks sai Tuiksoo Rävala puiesteel Merko Ehituse rajatud korterit tasuta kasutada ning kuritegelik hüve ulatus enam kui 42 000 kroonini, selgus eeluurimisel. Tuvi tänava korter jäi seega süüdistusest välja, kuna selle üürimise eest eest tasus riigikantselei. Riigikogu liikmetele on korterihüvitus teatavasti seadusega ette nähtud. Kuigi tundub, et seoses Tuvi tänavaga on midagi, kui diplomaatiliselt väljenduda, maha magatud.

Teine ring: ilmuvad sotsiaalabi vajajad

Siiamaani oli Merko ümber toimuv asjaosaliste n-ö eraasi. Kuigi jah, tõenäoliselt ei oleks paljud sinna kortereid ostnud, kui nad oleksid näinud ette Tuvi tänava majale osutatavat avalikku tähelepanu. Aga peatselt muutusid Merko ja mõnede Eesti nn prominentide vahelised suhted majaelanike ühiseks asjaks.
Nimelt märkasid Tuvi t 12 majaelanikud, et nad maksavad kommunaalkulusid ühe korteri eest, mis kirjas kui mitteeluruum või majanduspind, aga mida kasutavad mitmed Merkole lähedalseisvad isikud. Nimesid ei hakkaks nimetama, sest kui pole tabatud... jne. Maja haldab selline firma nagu Luksi Maja, mis toob silme ette pildi Nõukogude sõiduautost Žiguli Lux, mis oli paljude unistus, aga kippus aeg-ajalt ära lagunema. Umbes sama, et pealt ilus, aga seesmiselt pisut ebakindel, tundub paljude majaelanike jaoks täna ka Tuvi tänava maju haldav Luksi Maja.
Formaalselt kuulus see pind Merkoga seotud OÜ-le Nevilar, kes oli Tuvi t hoonete arendaja ning korterite müüja. Täpsemalt öeldes on selle mitteeluruumi omanik alates oktoobrist 2008 AS Estam, aga see muudab vähe, sest Estam seisab kirjas kui Nevilari omanik. Eksib, kes arvab, et tegemist on lihtsalt konkuga, kus majahoolduseks vajalikke luudasid-harju hoida. Korteriomandina kinnisturaamatus arvelseisva korteri nr 31 üldpinna suurus on 68,7 ruutmeetrit. Selle kommunaalkulusid ei maksa aga omanik ehk Nevilar või Estam, vaid see on võrdselt kõigi ülejäänud korterite vahel ära jagatud. Juhtum on seda kummalisem, et näiteks Estamiga seotud Jüri Aigro näol on tegemist majanduslikult üsnagi kindlustatud isikuga, kes ei peaks vajama teiste inimeste “sotsiaalabi”.
Või vajavad nad seda siiski? Nimelt läbis novembris majandusajakirjandust uudis, et pankrotihaldur müüb avalikul kordusenampakkumisel pankrotistunud firmale Estam kuuluvat nn Laidoneri villat Tallinnas Tuvi tänaval. Ehk siis sealsamas rajoonis, kus kõnealused kortermajad. Mõni aasta tagasi oli kinnistu hind 30 miljonit, siis kukkus 24 miljonile ja nüüd on see haamri all 17 miljoni krooniga. Kinnistul on kolm hüpoteeki Eesti riigi ning Swedbanki ja SEB kasuks, kogusummas üle 23 miljoni krooni.

Mulli lõhkemine mikrotasandil

Kui tulla tagasi kortermajade juurde, siis on siinkirjutaja käsituses koopia 12 allkirjaga volikirjast. Sellega on Tuvi tänava elanikud andnud korteriühistute liidu juristile volituse, et too vaidlusaluses küsimuses valgust majja tooks. 29. juunil 2009. a kuupäeva kannabki õiguslik arvamus, milles korteriühistute liidu asjatundjad lühidalt öeldes märgivad, et asja peaks otsustama korteriomanike üldkoosolek. Praegu on aga jõus eelmise üldkoosoleku otsus aastast 2003, kus kirjas, et kulud jagatakse kõigi korteriomanike vahel vastavalt nende korteri suurusele. Teisisõnu, nad ei peaks maksma rohkem, kui on nende käsutuses ruutmeetreid. Seega, kui korteriomanikud ei otsusta ühiselt võõraid arveid maksta, siis nad neid maksma ka ei pea. Maja haldur M. L. on aga jätkuvalt veendunud, et majakoosolek on just nii otsustanud, et võõraid arveid makstakse täiesti vabatahtlikult.
Siinkirjutajale väitsid ühe korteri elanikud ka, et kulude kandmisel ei osale veel lisaks eraldi sissekäiguga garaažid, mis on kinnisturaamatus eraldi korteriomandina arvel. Konkreetselt ühte garaaži kasutas senini üks allilmataustaga äritegelane, alates selle aasta suvest kasutab seda keegi tuntud rahvaliitlane.
“Kes kasutab või omab neid garaaže kolmandas majas, mina ei tea, kuid kommunaalarvetel esitatud kõikide kulude jagamisel nad ei osale,” ütles anonüümsust palunud majaelanik. “Siit minu küsimus, et miks Eesti mõistes jõukad ja positsioonikad ärimehed lasevad oma kommunaalkulud kinni maksta teistel elanikel? Millest tuleneb selline kokkuhoiu vajadus? See on ju moosivargus naabri keldrist.” Kolme maja peale kokku võib olla juttu sadadest ruutmeetritest “tasuta lõunatest”.
Sama segane lugu on ka parklaga. See peaks justkui olema kasutamiseks majaelanikele ja nende külalistele. Tegelikult on aga osa parkimisplatse “libisenud” mingite teiste kasutajate valdusesse. Selle eest maksab keegi kellelegi ka raha. On ju parkimiskohad kesklinnas kullahinnaga. Maamaksu maksavad aga teised ehk Tuvi t majade elanikud.
Kui siin tekib nüüd küsimus, et miks pole mainitud isikuid, kes võõral kulul garaaže kasutavad, nimepidi toodud, siis on meil olemas isikuandmete kaitse seadus. Sellele osutab küsimustele vastates, õigemini vastamata jättes, ka maja haldava Luksi Maja kinnisvarahaldur M. L.
Jah, tõepoolest. Seda, kui ühiskond saab teada mõne prominentse isiku elamisest teiste kulul, võib tõepoolest tõlgendada kui (delikaatsete) isikuandmete avalikustamist.
Andmed andmeteks. Olulisem, et vastust ei õnnestunud saada ka küsimusele, kas ja millal kavatsetakse Tuvi t mitme maja korteriomanikele korvata nn mitteeluruumide ja garaažide kommunaalkulud, mida on kinni makstud umbes viie aasta vältel. Siiamaani igal juhul kompromissini majaelanike ja haldusfirma Luksi Maja vahel veel jõutud ei ole. Paljud majaelanikud kardavad, et firma “kukub ära”, sest 2007. a kahjum oli 65 mln ja 2008. a 18,5 mln kr. Kuna Luksi Maja ei tegelenud vaid haldusteenustega, vaid kinnisvaraga laiemal rindel, siis mängis olulist rolli kinnisvara väärtuse üldine langus.

* * *

Intervjuu, millest ei saanudki asja

Alguses leppisin Luksi Maja halduriga kohtumise, et majaelanikke vaevavatest küsimustest temaga silmast silma rääkida. Pärast mõningast järelemõtlemist ja ilmselt nõupidamist oma ülemustega haldur keeldus kohtumisest, paludes küsimused kirjalikult saata. Tegingi seda, saades vastuseks allpool kirjas oleva avalduse. Iga lugeja võib ise otsustada, kas küsimustele on vastatud või mitte.

Esitatud küsimused:
Olen Tuvi t mõnede elanikega vesteldes aru saanud, et nad on rahulolematud, et mõned (Eesti mõistes) jõukad ja positsioonikad ärimehed lasevad oma kommunaalkulusid kinni maksta teistel elanikel: nad kasutavad pindu, mille hooldus- või ekspluatatsioonikulusid peavad kandma teised majaelanikud. Millest tuleneb selline kokkuhoiu vajadus? Näiteks ühe garaaži puhul, mida kasutas senini.... (tuntud endine allilmategelane), kuid alates selle aasta suvest kasutab seda.... (tuntud poliitik)?
Kellele on veel tehtud kulude kandmise osas erandeid ja miks? Viidatud on veel mitmetele ärimeestele?
Kurdetakse ka parkimiskohtade üle – need peaksid olema, nagu ma aru saan, Teie ettevõtete hallatavate majade elanike ja nende külaliste käsutuses, ometi olevat osa parkimiskohti renditud ümberkaudsetele firmadele, näiteks Saurix Petroleumile?
Kuidas ja mis eesmärgil kasutatakse parkimiskohtade rendist saadavat tulu?
Kes tasuvad maamaksu maa eest, kus asuvad nimetatud parkimiskohad?
Milliseks hindate Luksi Maja kui ettevõtte finantsseisu täna?
Kas olete nõus süüdistustega, et korteriomanikele on tekitatud kahju ja kas kavatsete seda hüvitadada?

Saadud vastus:
Luksi Maja AS haldusfirmana lähtub haldus- ja kommunaalkulude jaotamisel Tuvi 12 majade korterite omanike üldkoosolekute otsustest.
Korralised korterite omanike üldkoosolekud toimuvad igal aastal IV kvartali jooksul. Haldusfirmal ei ole õigust omapoolselt kulude ümberjagamist teostada ilma korteriomanike uue kokkuleppe vastuvõtmist järgmisel üldkoosolekul, kus kaotaks kehtivuse eelnev kokkulepe. Luksi Maja AS ei ole parkimiskohtade omanik ega tegele parkimiskohtade rentimisega, seetõttu ei saa ta ka renditulu. Parkimiskohtade omanikel on ainukesena õigus ka oma vara käsutada – rendile anda. Haldajal info puudub, palju keegi omanikest renti saab. Maamaks on riiklik maks ja selle kogumisega tegeleb MTA. Isegi kui korteriomandi omanik on sõlminud rendilepingu, mille kohaselt rentnik maksab haldaja teenuste eest esitatud arve eest otse haldajale, ei või Luksi Maja AS isikuandmete kaitse seaduse kohaselt avaldada rendilepinguga seotud andmeid. Luksi Maja AS renditulu ei saa, haldajale ei kuulu kõnealustes elamutes mitte ühtegi korteriomandit. Luksi Maja AS finantsseisu kohta saab anda infot ainult ettevõtte juhtkond, haldusjuhina ei tegele ma ettevõtte finantsküsimustega. Majandusaasta aruanne on avalik info ning saadaval äriregistris. Haldusjuhina ei ole ma tekitanud kahju korteriomanikele. Teie küsimuste aluseks on pahatahtlikud kahtlused, mis ei lähtu tõsiasjast, et haldusfirma on korteriomandite enamuse tahte elluviija ning teenuse osutaja. Probleemi käsitlusel palun järgida isikuandmete kaitse seadust.

Lugupidamisega, M. L.