|
|
|
Õllekann ja verivorstid,
1931.–1939. a tehtud 6175, 1965. a 749 kaarti. |
Tuntud ja tundmatu
Fotograaf Hilja Riet
Tekst: Tiina Parre
Viljandi muuseumi fotokogu kuraator
Fotograaf Hilja
Rieti loomingu kõige
tuntumaks osaks on kahtlemata tema pühade- ja õnnesoovikaardid.
Ta oli Eestis teerajaja sellise kujundusega kaartide valmistamisel.
Fotograaf Hilja Riet
sündis 8. jaanuaril 1905. aastal Viljandis. Rietite perele
kuulus Posti tänaval asunud fotoateljee, kus töötasid
nii isa Jaan kui ka ema Marie. Sirgudes veetis Hilja üha
enam aega ateljees, selgeks said paljud fotokunsti saladused.
Koolitarkused omandas Hilja Viljandi Eesti Haridusseltsi Tütarlaste
Gümnaasiumis, mille lõpetas 1923. aastal. Haridustee
jätkus Tartus Pallase kunstikoolis maali erialal. Seal sai
ta muuhulgas hea ettevalmistuse kompositsiooni ülesehitamise
ja pildi organiseerimise alal. Koolist kodulinna naastes asus
ta tegutsema isa ateljees.
Hilja Rieti loomingu
üle-eestiliselt kõige tuntum osa on kahtlemata tema
pühade- ja õnnesoovikaardid. Ta oli Eestis teerajaja
sellise kujundusega kaartide valmistamisel. Esimesena valminud
kaardil oli kujutatud kuuseoks ja küünal. Edasi lõi
ta postkaartidele kompositsioone lilledest ja vaasidest, puuviljadest,
küünaldest ja küünlajalgadest, kujukestest
ja raamatutest jne. Ta vormis neid meeleolukalt valguse ja varjuga,
mängis teravusega ja lõi nii oma piltidele meeleolu.
Hea kompositsioonitaju ja fotoaparaadi oskuslik käsitsemine
andsid kaartidele ruumilisust. Eesti fotograafia suurkuju Peeter
Tooming on neid kaarte iseloomustanud kui impressionistlikke natüürmorte.
Rieti enda sõnul hakkas ta selliseid kaarte tegema vaid
hobi korras, pärast tööpäeva lõppu.
Autori üllatuseks saatis neid suur menu.
Aastatel 1931–1940
jõudis Hilja Riet suure ateljeekaameraga pildistada 176
süþeed ja kopeerida üle 230 000 kaardi, vahemikus
1945–1975 lisandus veel üle 19 000 kaardi. Seetõttu
on paljudes kodudes neid tänapäevani säilinud.
Temaatiliselt võib kaardid jaotada kolmeks: jõulu-,
ülestõusmispühade ning tähtpäevakaardid.
Nähtavasti on jõulukaardid olnud kõige enam
nõutud.
Nõukogude võimu aastatel Hilja Rieti töö
jätkus, kuid oluliselt kehvemates tingimustes, kuna nende
kodumaja-ateljee natsionaliseeriti. Kunstnikuhingega fotograaf
pildistas aastatel 1947–1960 Eesti kunstiinimesi, valmisid
kultuurilooliselt väärtuslikud fotod 43 loomeinimesest:
Mari Adamson, Aino Bach, Karl Burmann, Ott Kangilaske, Elmar Kits,
Juhan Muks, Günther Reindorff, Elgi Reemets, Maks Roosma,
Ado Vabbe, Aleksander Vardi jt. Kokku tehti üle 200 võtte.
Kunstnike portreed on lavastatud, samas ei ole varjatud ateljeedele
omast loomingulist korralagedust, suurepäraselt on välja
toodud kõik toonivarjundid.
Aastast 1961 kuni pensionile
jäämiseni 1975. aastal töötas Hilja mitmetel
töökohtadel. Need ei olnud enam fotoalase tööga
seotud, fotograafia jäi harrastuseks. Vaimuerksuse säilitas
vanaproua kuni surmani 12. juulil 2006.
Hilja Rieti loomingu esimene näitus toimus alles 1993. aasta
kevadel Tallinnas galeriis Lee. Väljapaneku korraldas fotograaf
Peeter Tooming. Näitusel eksponeeriti põhiliselt Hilja
Rieti kujundatud ja valmistatud pühade- ja õnnesoovikaarte.
Väikese osa väljapanekust moodustasid kunstnike portreed.
Samal suvel eksponeeriti näitust ka Kohtla-Järvel.
Järgmise Hilja Rieti loomingu näituse „Eesti kunstnikud
fotos 1947–1960“ korraldas 2005. aasta sügisel
Tallinnas kunstisalong Allee. Eksponeeriti 72 fotot, enamikku
neist esmakordselt. Märkimisväärne on, et autor
oli selleks ajaks saanud juba 100-aastaseks! Oma näituste
avamisel Hilja kõrge vanuse tõttu ei osalenud, teda
esindas poeg Kristjan.
Kolmas näitus avati 2006. aasta detsembris Viljandis Kondase
Keskuses. Väljapanek kordas 2005. aasta näitust, lisandus
mahukam tekstiosa. Sellest kujunes Hilja Rieti mälestusnäitus,
kuna fotograaf oli selleks ajaks meie seast lahkunud.
Viimane väljapanek toimus 2008. aasta kevadel Viljandi Muuseumis.
Sama näitus on nüüd eksponeeritud siin, Narvas,
tutvustamaks ühe tähelepanuväärse Eesti naisfotograafi
loomingut ning näitamaks tema pildistatud peatükki Eesti
postkaardi ajaloos. Eksponeeritud on nii Hilja Rieti enda tehtud
kui ka näituse tarvis postkaartidest valmistatud fotosuurendusi.
Näituse koostas Tiina Parre Viljandi Muuseumi ja Kristjan
Rieti kogude põhjal.
Hilja Rieti fotodest inspireeritud natüürmordid kujundasid
Lüüli Kiik ja Tiina Parre.
|
|
|
