|
|
|
Emakeelepäeval kohtusid Külli
Eichenbaum Võru Instituudist ja Kaja Toikka Lüganuse
Küla Seltsist, nende vahele mahtus Lüganuse rahvariidest
nukk. |
Kõige ilusamb on ikke
oma kodu kiel
tekst: Kaja Toikka
Emakeelepäeval 14. märtsil
korraldasid Lüganuse Küla Selts ja Lüganuse Keskkool
konverentsi teemal „Murdekogumisest Lüganuse kihelkonnas”.
Kohal olid õpilased Lüganuse Keskkooli vanematest
klassidest, Kohtla-Järve Ühisgümnaasiumist ja külalised.
Ürituse eesmärk oli
tutvustada meie nooremale põlvkonnale kohalikku keelt ja
teadvustada kirderanniku murret kui eesti kolmandat peamurret
lootuses, et on juba olemas või ehk tekib juurde huvilisi,
kes tahaksid oma kodumurdega tegelda ja seda elustada. Siinkohal
ei ole jutt ainult lüganuse murrakust, vaid ka teistest kirderanniku
murdesse kuuluvatest murrakutest Jõelähtmest kuni
Vaivarani.
Konverentsil kõlasid lüganuse regilaulud, 12. klassi
õpilased Kristiina Liinak ja Evelin Uudeküll lugesid
ette lüganusekeelseid jutte. Kohapealt sai osta Lüganuse
Keskkooli õpilaste ja õpetaja Riina Kohveri valmistatud
rahvuslikus stiilis käsitööesemeid. Kuulutati välja
Lüganuse Keskkooli murde- ja kodulooviktoriini võitjad.
Üldvõitjad: 1. koht Siiri Saar 10. klassist, 2. koht
Kristiina Liinak 12. klassist, 3. koht Hegne Rekkor ja Liivika
Tamm 8. klassist. Esinema oli kutsutud kolm lektorit. Anu Haak
Eesti Keele Instituudist rääkis Lüganuse murdekogudest
ja -kogujatest. Ta tutvustas Lüganuse kihelkonna keelejuhte
ja esitas rohkelt näiteid nende poolt üles kirjutatud
ja lindistatud tekstidest. Lüganuse kihelkonna murdekogud
68 500 sõnasedeli jm materjaliga on Eesti Keele Instituudi
kogudest üks suuremaid.
Lüganuse Keskkooli ajalooõpetaja
Erika Rohumäe rääkis kohalikust murdekogujast Aino
Källost (1909-1973), tema keerulisest eluteest ning viljakast
tööst murdekeele uurijana ja kogujana. Alates 1957.
aastast tegi Aino Källo kaastööd Emakeele Seltsile,
Kirjandusmuuseumile ja Etnograafiamuuseumile. Ta võttis
ka mitu korda osa Keele ja Kirjanduse Instituudi murdeekspeditsioonidest
Lüganuse murrakualale.
Murdekeele elushoidmise võimalikkusest Võrumaa moodi
rääkis Külli Eichenbaum Võru Instituudist
ja tegi seda võru keeles. Mis eristab keelt murdest? Nimelt
inimese jaoks, kes kohalikku keelt ei oska, on tegemist murdega
ja ta murrab seda rääkides keelt. Kes räägib
kohalikku kõnepruuki emakeelena, selle jaoks on see keel.
Suurem osa võrukestest on tänapäeval kakskeelsed
(räägivad nii võru keelt kui eesti kirjakeelt).
Oma keele- ja kultuurikeskkonna püsimiseks kasutatakse võrukeelseid
silte, reklaame, tunnuslauseid, meediavahendeid ja haridussüsteemi.
Laste võru keele oskuse parandamisse panustatakse multikate,
mängude, raamatute, keeleõppe kaudu ning pakutakse
tuge lastevanematele.
Konverentsile saatis oma tervituse
Aino Källo tütar Lii Lein ja konverentsil osales Aino
Källo pojapoeg Ralf Nurk abikaasaga. Esinejad ja murdeuurija
Aino Källo lapsed said meeneks kooliõpilaste valmistatud
Lüganuse rahvariides nukud ja kohaliku käsitöömeistri
Uno Põltsi pajuvitstest seinakaunistused.
Lüganuse Küla Selts kuulutab välja kirderanniku
murdes juttude kogumise ja kirjutamise võistluse, mille
tulemusena antakse välja nö virukeelne jutukogumik.
Ootame, et kaastöid tuleks kõikjalt viru keele aladelt.
Esimesed „murened” lugemiku jaoks on juba olemas. Kaastööd
palume saata aadressil Kiviõli tee 8 Lüganuse, või
elektronpostile lyganuseselts@hot.ee. Neile, kelle jaoks
on segaseks jäänud keele ja murde vahekord, võib
aga öelda, et tegelikult vahet ei ole. Keeleteadlased ütlevad,
et tegemist on pelgalt poliitilise probleemiga. Nii et näiteks:
eesti keel on soome keele murre ja soome keel on eesti keele murre.
Kokkuvõtteks võib öelda, et konverentsi eesmärk
sai enam-vähem täidetud. Üritusel osalenud Rahvakultuuri
Arendus- ja Koolituskeskuse Ida-Virumaa spetsialist Erika Kõllo
avaldas mõtte, et ka Ida-Virumaa folklooripeol Kirde Killad
tuleb kindlasti võtta teemaks kohalik murdekeel ja regilaul.
Vaivarast pärit koduloohuviline Hilja Tartlan andis teada,
et temal on olemas vaivarakeelne näidend „Väimehed”
ja lootis, et mõni näitering hakkab seda ehk mängima.
Niisiis – puhelemma julgesti kodust viru kielt ja järgmisel
aastal peame taas emakeelepäeva.
|
|
|
