Kultuur ja Elu 1/2008


Kultuur ja Elu 4/2007

 

 

 

 



Tuleviku plaan näeb ette 2/3 Lüganuse vallast katta tuulikutega. Igas ilmakaares, kuhu ka vaatad, oleksid tuuleturbiinid.

Ka Ida-Virumaa on Eestimaa

tekst: Kaja Toikka

Laulva Revolutsiooni päevil lauldi kätest kinni hoides: „Ei taha, ei saa sind jätta, Virumaa...” Ida-Virumaa on tänapäeval paljude eestlaste teadvuses üks venelastele kaotatud Eesti kirdenurk, kust tooraine ja tootmise mõttes tuleb võtta mis võtta annab, kust aga inimlikus mõttes on parem eemale hoida.

Unustatud põliselanikud

Olen idavirulasena mujal Eestis mitmeid kordi kogenud, et Ida-Virumaad ei peeta Eestimaaks. Küll on minu kodakanti Venemaaks sõimatud, küll on imestatud, et Ida-Virumaalt pärit inimene nii hästi eesti keelt oskab. Paar aastat tagasi tahtis minu Läänemaal elav sugulane korraldada kohalikele noortele ekskursiooni Ida-Virumaale. Hakkasime juba päevakava ja marsruutigi paika panema (olen kohalik giid), kuid siis teatas ta, et lastevanemate paanilise hirmu ja kategoorilise vastuseisu tõttu jääb sõit ära. Kahju oli nii mul kui tal, sest kohapeal oleks saanud näidata, et eelarvamused on alusetud.
Ida-Virumaal elab palju eestlastest põliselanikke, keda ei tohi unustada. Meie eestlased elavad põhiliselt maal ja meie külaliikumine on sama elav kui mujal Eestis. Kahjuks tajume me omal maal diskrimineerimist ja seda eriti Eesti riigi poolt, kes suures integratsioonituhinas ei taha aru saada, et Ida-Virumaal on põliselanikest saanud vähemusrahvus. Üheks näiteks võib tuua üldhariduskoolide ja mittetulundusühingute rahataotlemise korra erinevatest programmidest, kus võlusõnadeks on „muulaste integreerimine”. Vene õppekeelega koolid saavad oma projektidele toetuse eelisjärjekorras, sest nii toetatakse venelaste integratsiooni. Positiivse üllatusena toetas Kohaliku Omaalgatuse Programm 2007.a. oktoobris erandlikult Laagna Maarahva Seltsi projekti, millega tahetakse korraldada kohalike eestikeelsete seltside kokkutulekut Vaivara vallas 2008. aastal. Ühisüritusel osalevad eesti seltsid Sillamäelt, Narva-Jõesuust, Narvast ja Vaivarast, kus eestlasi elab eriti vähe, seega on tegu eestlaste kui vähemusrahvuse piirkondliku toetamise projektiga.

Põlevkiviärikate kullaauk

Alanud on põlevkivi uus röövkaevandamine ärimeeste tulusaamise eesmärgil. Kuna maailmaturul on naftahind tõusnud, on eestimaistel põlevkiviõli tootjatel avanenud soodne võimalus põlevkiviõli välismaale müüa. Selleks püütakse põlevkivi kaevandamist ja õli tootmist igati laiendada. AS Viru Keemia Grupp on alustanud uue õlitehase rajamist Kohtla-Järvele, mis tõstaks firma õlitootmist kolmandiku võrra. Muuseas, algselt kavandati tehast Maidla valda. Sonda vallas asuvast Uus-Kiviõli karjäärist pärit põlevkivist toodab õli Kiviõli Keemiatööstus, mille juhid 2007.a. suvel hädakisa tegid saastetasude tõstmise pärast. Ähvardati tehase seismapaneku ja sotsiaalse katastroofiga Kiviõli linnas. Viimase uudisena plaanitakse põlevkivist diislikütuse tootmist. Kas kodumaale või välismaale müümiseks? AS VKG Aidu Oil on asunud põlevkivi kaevandama Mäetaguse vallas Ojamaal ja hoolimata esialgsest kaevaloa tingimusest jääda maa alla, soovib nüüd rajada kommunikatsioone maa peale, olles ajanud ärevile Ratva küla rahva.
Eesti Põlevkivi hakkas 2007.a. tootma põlevkivi suuremas mahus kui viimastel aastatel, sest elektritootmise vajadus on tõusnud. Juba on puudus kaevuritest, sest mõne aasta taguses kaevanduste sulgemise tuhinas kaotasid paljud kaevurid töö. Kas Eestimaa on hakanud järsult rohkem elektrit tarbima? Oh ei, see lisaelekter müüakse Eesti Energia poolt Soome! Kas see on meie riiklik huvi? Kas see on põlevkivi kui rahvusliku rikkuse õige kasutamine?
Õnneks ei laiendata Sonda vallas põlevkivi kaevandamist unikaalse oosi taga asuva muust maapinnast kõrgemal oleva Uljaste järveni ja seega jääb puutumata üks Sonda ja Kiviõli rahva peamisi puhkekohti. Samas on kindel, et karjääri tegevuse jätkumise korral jääb kuivaks Erra jõgi, mis enne Purtse jõkke suubumist läheb maa alla ja tuleb Purtse jõe kaldast allikatena välja, moodustades Eesti suurima kaetud karstiala. Seega jääks edaspidi igavesti kuivaks üks Lüganuse valla peamisi looduslikke vaatamisväärsusi, looduskaitsealune Uhaku karstiala. Pärast kiiresti laienenud Uus-Kiviõli karjääri kasutuselevõttu on kahel suvel jäänud kuivaks viie kilomeetri kaugusel asuva Sonda asula kaevud. Kohalikel elanikel on kaevandajaid joogiveeprobleemides süüdistada väga raske, kuna depressioonilehtri laienemisega niivõrd suures ulatuses ei arvestatud ja sealsete kaevude veereziimi enne kaevama asumist ei uuritud.
Paar aastat tagasi tekkis olukord, kus valdav enamus Maidla valla territooriumist oli kaetud põlevkivi kaevandamise taotlustega Eesti Põlevkivi, AS VKG Aidu Oili ja Merko Kaevanduste poolt. Kolm kaevandamistaotlust võttis keskkonnaministeerium menetlusse 2004.a. lõpus jõululaupäeval, kusjuures Maidla vallale anti aega seisukohavõtuks minimaalne seaduses ette nähtud tähtaeg ehk kaks nädalat. Tegelikult oli vallal aega vaid paar pühade vahele jäävat tööpäeva, et midagi ette võtta. Maidla vald suutis kohtu kaudu peatada kaevelubade menetlemise kuni põlevkivi kasutamise riikliku arengukava vastuvõtmiseni.

Keskkonnaministeerium on alustanud tegevust põlevkivivaldadele makstava ressursimaksu kaotamiseks ettekäändel, et need summad ei lähe keskkonnakahjude likvideerimiseks. Praegu investeerivad vallad ressursimaksude toel tulevikku. Ressursimaksu abil suudetakse tagada oma rahvale mingitki sotsiaalset heaolu. Valgustatakse tänavaid, remonditakse hooneid ja teid, toetatakse kultuuri, osaletakse projektides jne. Ilma ressursimaksuta jääksid igasugused investeeringud ära. Ka praegu ei korva ressursimaks põlevkivivaldade juhtide sõnul kaevandamisega tekitatud kahju. Kaevudest kaob vesi, kaevanduskäikudesse kogunev vesi aga suure fosfaadisisalduse tõttu juua ei kõlba. Tuleb rajada veetrassid. Kaevanduse alade kohal langeb maapind ka aastakümneid hiljem pärast kaevandamise lõpetamist. Hoonetesse tekivad praod. Ressursitasu laekub aga vaid seni, kuni toimub kaevandamine. Samas toimub põlevkivi kaevandamise aladelt väljaränne. See tähendab, et kui tulevikus ressursitasu kaob, on valla üksikisiku tulumaksust saadav tulu samuti vähenenud. Seega pole vallad, mille tulubaasist suurema osa moodustab ressursimaks, tulevikus jätkusuutlikud. Kaevandamise tagajärjed jäävad aga põlevkivivaldade – Maidla, Sonda, Mäetaguse, Illuka, Vaivara - elanike kanda.
Viru Keemia Grupp, Eesti Energia ja Merko tellisid 2006.a. küsitluse, millest selgus, et 64% idavirulastest toetab põlevkivitootmise laiendamist. Arvestades, kes tellis uuringu, ja et 80% meie maakonna rahvastikust elab linnades, ei saanudki tulemused teistsugused olla. Valdavalt sisserännanutest linlaste jaoks on esmatähtis põlevkivitootmisega kaasnev tööhõive suurenemine. Maarahvast põliselanike hääl jäi neile alla.
Väga imelik on põlevkivi kasutamise riikliku arengukavaga seonduv. Nimetatud dokument oleks tulnud esitada vabariigi valitsusele 1. maiks 2007.a. ja pidanuks olema juba Riigikogus arutusel või vastugi võetud. Kaarel Tarand oma Eesti Päevalehes 5.11.2007.a ilmunud artiklis ütleb väga õigesti, et olukorra põhjuseks on arengukavas esmakordselt sõnastatud „riiklikud huvid”, mis tõmbaksid põlevkiviõli tootmisele kriipsu peale.

Lüganuse vald kui rikas pruut

Viimastel aastatel on ärimehed enda jaoks avastanud Lüganuse valla. Küll tahetakse meilt kaevandada paasi, küll ehitada elamurajoone, küll ehitada kogu valda tuulegeneraatorid. Esimene kruusakarjäär avati vastu kohalike elanike tahtmist Moldova külas. Tookord kirjutas kaevandamisloale alla viimaseid päevi vabariigi peaminister olnud Siim Kallas, kuigi Lüganuse vald andis omalt poolt kaevandamisele eitava otsuse.
Tõeline pomm plahvatas, kui Lüganuse ja Matka küla vahele taheti rahva selja taga rajada paekivikarjääri, mis oleks võtnud ümbruskonna kaevudest vee. Volikogu liikmed põhjendasid kaevandamist pooldavat otsust sellega, et külaelanikelt vastuväiteid ei tulnud. Tegelikult külaelanikke toimuvast ei teavitatud. Arendaja aga ajas kõigile kärbseid pähe jutuga, nagu hakkaks ta paasi käsitsi murdma ja seda minimaalses koguses. Kaevandamisloas oli kirjas hoopis muud. Tänu kohalike elanike otsustavale tegutsemisele ja ehk ka tänu lähenevatele kohalike omavalitsuste valimistele oli volikogu sunnitud oma otsust muutma ja arendaja plaanid jäid katki.
Järgmine arendaja tahtis ehitada Purtse Hiiemäele viiekümnest majast koosnevat elamurajooni. Arendusplaanide vastaseid avaldusi tuli nii Purtse küla ja Lüganuse küla rahvalt kui ka kogu Lüganuse kihelkonna praegustelt ja endistelt elanikelt ning Alutaguse Mementolt. Lüganuse vallavolikogu detailplaneeringut ei algatanud. Arendaja oli sunnitud plaanist loobuma.
Veel üks arendaja soovib kaevata paasi Kõrkkülas, minnes põhjavee esimese horisondi alla. Lõhkamisjääkidega rikastatud vesi juhitaks pärast setitamist oja kaudu merre. Nimetatud oja on praegu lõheliste kudemiskoht ja see suubub Liimala randa, mis on piirkonna ujumis- ja puhkekohaks. Tagajärgi võib ette kujutada. Tehti keskkonnamõjude hindamine, mis oli kohalike elanike seisukohast pinnapealne ega andnud ammendavaid vastuseid. Lüganuse vallavolikogu asus vallaelanike poolele ja andis kaevandamisele eitava otsuse. Praeguse seisuga on arendaja kaevanud volikogu otsuse kohtusse.

Tuuleenergia – võti tulevikku!

Meie maile on jõudnud uus mood – tuuleenergia tootmine. Euroopa Liit nõuab, et 20% riigis toodetavast energiast oleks taastuvenergia. Eesti riigis puudub praegu taastuvenergia arengukava ja seda olukorda kasutavad ära mitmesugused ärikad, kes haistavad kullasoont.
Nüüd on avastatud Ida-Virumaa tuulepealsed alad. Toila valda Päite pangale hakkavad varsti tuulikud kerkima. Lausa turmtule alla on võetud aga Lüganuse vald, mille lääneosasse tahab firma Raunistal Kanada investori toel üles panna kuni 30 tuulegeneraatorit ja valla idaosasse plaanib firma Raisner, mille kapitalist 80% kuulub hispaania tuuleenergiatootjale Iberdrola, ehitada 75 tuuleturbiini. Põhjuseks tuultele avatud maastik ja Püssi alajaama lähedus.
Seega oleks tulevikus 2/3 Lüganuse vallast kaetud tuulikutega. Igas ilmakaares, kuhu ka vaatad, oleksid tuuleturbiinid. Viimati käis aga uudistest läbi, et Eestis on tuuleparkide ehituslube antud välja rohkem kui meil energiat üldse vaja oleks. Kaitseministeerium aga tahab jaanipäevaks teha planeerimisseadusesse muudatuse, mille kohaselt tuleb tuuleparkide ja muude suuremahuliste objektide rajamine edaspidi nendega kooskõlastada. Jääb vaid küsida, miks seda punkti pole varem planeerimisseaduses olnud.
Rahaga on ära hullutatud kohalikud maaomanikud, kellega tuulepargiarendajad sõlmivad järjest hoonestusõiguse eellepinguid. Tegemist on vallavolikogu kaudse mõjutamisega, sest volikogu peab andma nõusoleku tuulepargi ehitamiseks, maaomanikud on aga kohalikud valijad. Kuna nii maakonnalehes, üleriigilistes lehtedes kui ka Lüganuse valla lehes on ilmunud artikleid tuulepargiarenduse hiiglaslikust ulatusest Lüganuse vallas ja ka praegune vallavanem on võtnud toimuva vastu jõuliselt sõna, on firma Raisner asunud tegema vallaelanike seas omapoolset lobitööd.
Tuuleparkide teemaplaneeringu KMH arutelu päeval ilmus kõigi vallaelanike postkasti tuuleenergiat reklaamiv brozüür, mida koosolekul viibinud autorid kommenteerida ei soovinud. Alates 2007.a. novembrist on pärast iga volikogu istungit ilmunud vallaelanike postkasti uus väidetavalt sõltumatu ajaleht, mille koostajateks on firma Raisner kohalikud koostööpartnerid. Lehes kuulutati välja kirjandivõistlus „Mina, minu pere ja tuulepark”, igas lehes ilmub mõni energeetikateemaline uudisnupuke välismaalt. OÜ Raisner juhatuse liige Harry Raudvere on avaldanud lehes mõtteid Varja küla miljööväärtuse puudumise kohta ja kirjeldanud, kuidas Pakri tuulepargis lõokesed möirgavad üle tuulikute. Lehe toimetus tahab lisaks konkureerida Lüganuse valla lehega, avaldades muuhulgas „Volikogu uudiseid”.
Detsembris 2007.a. korraldas OÜ Raisner emafirma Iberdrola Lüganuse volikogu ja vallavalitsuse liikmetele tutvumisreisi Hispaaniasse. Reisil selgus, et Iberdrola ei kavatse piirduda Lüganuse vallas vaid tuulikute ehitusega, vaid hakkab ise ka tuuleenergiat tootma. Tuulepargi generaatorite sisse ja välja lülitamine, samuti tuulepargi territooriumi jälgimine toimuks firma Hispaanias asuvast juhtimiskeskusest. Seega oleks arendaja plaanide elluviimise korral tulevikus üle poole Lüganuse valla pindalast hispaania firma Iberdrola otsese kontrolli all.

Kokkuvõtteks

Ida-Virumaa põliselanikud pole oma maakonna arengu vastu. Soovime siiski, et Ida-Virumaal arendataks tasakaalustatult ja loodussäästlikult, mitte maaelanikega arvestamata jättes ega neist üle sõites. Viimasel ajal on palju räägitud meie piirkonna tohutust potensiaalist. Praegu on meil tegemist pigem ühekülgse arendamise või hoopis põhiliste arengutingimuste suurejoonelise hävitamisega. Kahjuks toimub see Eesti Vabariigis ja seda võimaldavad Eesti Vabariigi seadused.
Eesti keele ja meele kandjad Ida-Virumaal elavad põhiliselt maal. Käesolevas artiklis kirjeldatud tegevused puudutavad ja mõjutavad otseselt maainimesi. Marina Janssen Sillamäelt ütles jaanuaris 2007.a. Rahvusraamatukogus toimunud konverentsil „Põlev kivi!”, et ka sisserännanutele on Ida-Virumaa eestlaste allesjäämine vajalik, sest kust mujalt oleks muulastel võimalik saada otsest kokkupuudet eestlaste, eesti keele ja kultuuriga. Virulaste vaim pole veel murdunud.


 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv