|
|
1932–1933 näljahäda
Ukrainas.
Stalinliku režiimi kuritegu
|
Okupatsioonimuuseumis toimunud
näitusel oli välja pandud Ukraina ja ukraina diasporaa
kunstnike plakatid, pühendatud 1932–1933. a Näljahädale
Ukrainas.
|
tekst: KE
1932–1933.
a oli Ukrainas nälg, mis oma mastaapsuse tõttu läks
ajalukku kui Suur Näljahäda.
Erinevate hinnangute
põhjal sai nälja tõttu, mis haaras Ida-, Kesk-
ja Lõuna-Ukraina oblasteid (Zaporižžja, Dnipropetrovski,
Hersoni, Harkivi jt) surma 7 kuni 10 miljonit inimest (umbes neljandik
Ukraina elanikkonnast).
Spetsialistid on tõestanud, et Ukrainas, mis on kuulus
oma viljakate maade poolest, tekkis nälg mitte looduslike
tegurite tulemusel, vaid oli kunstlikult tekitatud stalinliku
režiimi poolt. Selle tekkimise eelduseks sai 1930. aastate
algul viljasaagi järsk vähenemine stalinliku režiimi
poolt teostatava sundkollektiviseerimise tagajärjel. Näljaterror
oli eelkõige suunatud maaelanike vastu, kellest 85% moodustasid
etnilised ukrainlased, ja teostatud kõigi toiduainete jõuga
äravõtmise ja nälja all kannatavate territooriumide
blokaadi läbi. 1932. aastal seadis nõukogude juhtkond
teadlikult ebareaalsed viljasaagi plaanid, mistõttu Ukrainast
oli välja veetud kogu vili; sellal nähti ette 300 grammi
leiba iga elaniku kohta päevas. Muud toidukaupade liigid,
nagu lihatooted, veeti välja NSVL tööstuskeskustesse.
Ukrainasse saadetud Stalini emissarid V. Molotov ja L. Kaganovitš
kuulutasid, et „viljasaagi plaanidele Ukrainas ei saa olema
mingeid järeleandmisi“.
Vastavalt 1932. a augustis
vastuvõetud sotsialistliku omandi kaitse seadusele viidi
sisse surmanuhtlus „igasuguse kolhoosiomandi varguse eest“.
1932. a detsembris koostas Nõukogude Ukraina juhtkond „musta
nimekirja“ rajoonidest, mis ei täitnud viljasaagi plaane;
nende vastu võeti kasutusele veel julmemad repressioonid:
keelati igasugune kaubandus, täielikult peatati igasugune
tarnimine. „Musta nimekirja“ oli kantud 86 Ukraina rajooni.
Oli sisse seatud ka ühtne passisüsteem, mis kinnistas
maaelanikud elukohtadele; neil keelati töötada vabrikutes,
tehastes ja kaevandustes, ei antud võimalust kolida linnadesse,
kus olukord oli natuke kergem. Administratiivpiir Venemaaga oli
NKVD vägede poolt suletud.
Selliste ja muude karistusmeetmete
tagajärjel hukkus ainuüksi 1932–1933. a talvel
kuni pool nende Ukraina alade elanikkonnast; tollal suri iga päev
kuni 25 tuhat inimest. Julm nälg tekitas inimestes psüühilisi
hälbeid, mille põhjal esines tihti laibasöömise
ja kannibalismi juhtumeid. Nagu näitavad arhiividokumendid,
oli Harkivi oblastis vaid 10 päeva jooksul registreeritud
enam kui 240 inimsöömise juhtumit; peamiselt sõid
vanemad oma lapsi…
Näljahäda ja muude repressioonidega oli suuremas osas
hävitatud ukraina rahva geenifond, mille järelkaja annab
end siiamaani tunda.
NSV Liidus oli 1932–1933.
a Ukraina Näljahäda teema rangelt salastatud; rahvusvaheline
üldsus sai sellest teada tänu ukraina diasporaa pingutustele.
1988. a USA Kongressi komisjon, ja 1989. a Rahvusvaheline juristide
komisjon kvalifitseeris 1932–1933. a Ukraina Näljahäda
genotsiidiks. Järgnevate aastate jooksul tegid seda enam
kui kümme riiki, 20. novembril 1993. a kiitis vastava avalduse
heaks ka Eesti Vabariigi Riigikogu. 2003. aastal allkirjastasid
ÜRO 58. Peaassambleel 36 riiki ühise avalduse, milles
mõisteti hukka totalitaarne režiim, mis tekitas Ukrainas
1932–1933. a näljahäda.
Igal aastal tähistatakse Ukrainas ja igal pool maailmas,
kus elavad ukrainlased, novembri viimast laupäeva kui Ukraina
Näljahäda ja poliitiliste repressioonide ohvrite mälestamise
päeva.
Käesoleval näitusel on esitatud Ukraina ja ukraina diasporaa
kunstnike plakatid, mis on pühendatud 1932–1933. aastate
Näljahädale Ukrainas, ning mõnede arhiividokumentide
koopiad.
|
|
|
