Kultuur ja Elu 4/2007


Kultuur ja Elu 3/2007

 

 

 

 



Ka uppunud allveelaev Komsomolets loodeti uputada Novaja-Zemlja süvikusse.

Putini Põhja-Jäämere unelmad

tekst: jüri liim

Võib tekkida küsimus, kuidas Põhja-Jäämere teema seondub Balti mere gaasitoruga? Näitamaks venelaste kavatsusi ka meil, toob Jüri Liim ära maailmas päevakorda tõusnud Põhja-Jäämere ja Põhjapooluse hõivamise küsimuse.

Alustasid seda kõike venelased oma veealuse “nabavimpliga”. Tegelikult on taolised asjad päevakorral olnud juba läbi aegade. Näiteks Paldiski omaaegne boss admiral Olhovikov sooritas aatomiallveelaevaga “Akula” (Hai) jääaluse reidi üle Põhjanaba. Selle ülesande eduka täitmise eest omistati talle Nõukogude Liidu Kangelase kuldtäht. Paldiski “Akulakeskus” oma allveelaeva töötava duubelreaktoriga omas üleliidulist tähtsust. Taolisi õppekeskusi oli impeeriumis ainult kaks.

Koolitarkused

Kes on näinud nõukogulaste maakaarte ja käinud ka N Liidu koolides, need peaksid mäletama atlast ja tõdema, et meri on ikka ja alati meri ning seoses merega on alati olnud ülemaailmsed käitumisnormid-seadused. Kõikidel riikidel on ainult teatud osas ja laiuses merepiir. Paraku pole need normid puudutanud punariiki, kus sellele on pidevalt vilistatud.
Juba aastakümneid oli ja on N Liidu (Venemaa) kaartidele Põhja-Jäämere akvatooriumis ära märgitud kummaline riigipiir. Alljärgnevat olen läbi aastate korduvalt siin ja seal käsitlenud, sellest pajatanud. Paraku seda ei võetud ega võeta tõsiselt.
Koola poolsaare ja Tšukotka kõige äärmistest punktidest suundub N Liidu (Venemaa) piir otsejoones Põhjanaba poole. Tšukotkalt takistusteta, Koola poolsaarelt veidi teisiti: selle äärmisest punktist otsejoones kuni Norrale kuuluvate Teravmägedeni. Siin teeb venelaste piir saare ümber kaare, jättes norrakatele hingamisruumiks pisut vett, ja suundub seejärel otse edasi Põhjanabani. Muide, tänu viikingite lahkusele, tegutsevad venelased ka Teravmägedel, kasutades üsna kurjalt seda külalislahkust.
Aastakümneid on maailm seda arktilist merepiiri märgistamist võtnud kui vene karu lolli nalja, millele ei tasu tähelepanu pöörata. Kuid asi oli ja on naljast kaugel. Aegu tagasi kaardile kantud unelma üritab Putin nüüd tõsiselt ellu viia. Kõik ikka uusimpeeriumi tuleviku tarbeks ja maavarade hõivamise eesmärgil – ja muidugi inimkonna arvel. Kuid just nüüd on seoses “vimpliga” hakanud ka muud Artikaga piirnevad riigid unest ärkama.
Kui vaadata Venemaad, nii Eesti kui Soome surmavaenlast läbi aegade, siis on ta kõikidelt naabritelt midagi kahmanud. Eesti võimurid loobusid oma riiki ja rahvast reetes Petserimaast ja Narva tagustest ingeri-soomlaste maadest. Väga tahaks loota, et meie hõimuvelled soomlased nii kergekäeliselt ei käitu ja Karjalast ametlikult ei loobu.
Kui venelastel lubatakse hõivata omapoolne Põhja-Jäämere akvatoorium, siis võib seal hakata toimuma mida kõike. Nende käitumisest Põhja-Jäämeres ainult üks näide.

Novaja Zemlja – tuumajäätmete solgiauk

Seal toimunust ja toimuvast olen mõnda pajatanud ja kirjasõnas avaldanud esmakordselt 1992. aasta veebruaris.
Sellest ajast alates, kui USA tegi 1945. aastal kõrbes esimese aatomiplahvatuse, on mitmesugusel tasemel tuumakatsetusi sooritatud maailmas ligemale 2000.
Peale Semipalatinski tuumapolügooni sulgemist viis N Liit oma aatomirelvade katsetamise pearaskuse üle Novaja Zemljale. Seal sooritati 1961. aastal ka maailma kõige võimsam tuumaplahvatus atmosfääris. Vee- ja maa-aluseid ning atmosfääri tuumaplahvatusi sooritati seal ääretu hulk. Nüüdseks on saar ja selle ümbrus lisaks polügoonile saanud ka tuumajäätmete prügilaks. Sellest, kuhu ja mida on maetud, maetakse ja uputatakse, tuleb rääkida – et taibata, milleks kõigeks on see riik võimeline, kui voli anda.
Koopaid ja lahtesid on saarel arvukalt ja just taolistesse kohtadesse on peidetud tohututes kogustes radioaktiivseid jäätmeid, milliseid tegelikult on raske nimetada ainult jäätmeteks. Mainitud suurele saarele on maetud ja uputatud avarii läbiteinud või töid lõpetanud reaktoreid, tahket ja vedelat radioaktiivset “utiili”. Sinna on salaja uputatud ja maetud ka rahvusvahelisi tuumajäätmeid. Teenitud valuuta ju ei haise ega kiirga surmatoovalt.

Radioaktiivsete jäätmete matmispaigad

1.Tetšenje (vooluse) laht. Siia on “paigutatud” avariireaktor (ilma aatomikütuseta) koguaktiivsusega 18 556 curie´d. Koos uraaniga oleks kiirgusaste muidugi oluliselt suurem.
2. Blagopulutšhije (heaolu) laht. Sealses “headuses” asub 650 suurt konteinerit radioaktiivsete jäätmetega.
3. Neupokojevi (mitterahuloleku) laht. Siin sokutati tahked tuumajäätmed summaarse aktiivsusega 3,4 tuhat curie`d.
4. Tsiolkovski (vene raketiteadlane) laht. See on vägagi tähelepanuväärne laht, kuna siia on “maetud” 4750 kogukat konteinerit. Radioaktiivse kiirguse kogus on loomulikult meeletu. Lisaks veel lihteri tüüpi alus “N. Bauman” (vene tsaariaegne revolutsionäär) oma tugevalt kiirgava lastiga ja omal ajal suuri “rahuliku aatomi kasutamisega” laineid löönud jäälõhkuja “Lenin” keskosa koos vaheseinte ja energiblokkis paikneva kolme avariireaktoriga. Venelaste kolm kuulsat nime on siin väärilise ürituse nimel kokku saanud.
5. Oga laht. Siia on peidetud 850 konteinerit ja ka need ei ole teps mitte “tillikesed”. Loomulikult kiirgavad ka need tohutul arvul curie´sid.
6-7. Avameri. Nendes punktides on uputatud vastavalt 400 ja 250 konteinerit, muidugi radioaktiivsete ollustega. Vaatamata suhtelisele sügavusele, ei päästa veemass kiirguse eest. Need on ohtlikud tsoonid.
8. Novaja Zemlja süvik. Mere põhjas olevasse kuristikku on kukutatud 1450 konteinerit ja põhja lastud ka praam aatomireaktoriga –170 000 curie`d. Lisaks veel lihter radioaktiivse vedelollusega. Kuna tegu on vedelikuga, siis on sellel aegade möödumisel kenad võimalused segunemiseks mereveega.
9. Stepovoi (stepi) laht. Peidab endas 1850 kiirgavat konteinerit. Lisaks avarii läbinud aatomiallveelaeva kaht kütust täis reaktorit.
10. Abrosimovi laht. Siin leidsid puhkepaiga 550 konteinerit ja neli aatomiallveelaeva avariireaktorit. Kokku 8 tuumakatelt, kusjuures 3 neist on täis uraanikütust.

Aatomikatsetuste paigad

11. Suhhoi nosi (kuiva nina) neem. Siinses ametliku nimega “sanitaartsoonis” korraldati kõige tugevamaid aatomiplahvatusi atmosfääris.
12. Matotškin sari (memmekese) lahe rajoonis toimusid viimased aatomikatsetused Novaja Zemljal.
13. Arhipelaagi lõunasaare lõuna-lääne sektor. ­Sellesse paika planeeritakse tulevikuprogrammi alusel pikaaegse uurimistsükli tuumaplahvatusi. Teostus on veidi peatunud, kuid plaanidest pole sugugi mitte loobutud. Putin on programmi võtnud Nõukogude Venemaa sõjalise võimsuse taastamise ja täiustamise. Kõik see on juba täies mahus käivitunud.
14. Regionaalne rajoon tuleviku tuumajäätmete matmispaigaks. Neid jäätmeid aga on juba ooterežiimis ääretu kogus. See puudutab ka teisi riike.
15. Tšornõi (musta ) neeme rajoon. Siin pandi toime esimesed maapealsed, veealused ja ka maa-alused (puuraukudes) tuumaplahvatused Novaja Zemljal. Kohal tolkneb ka saastatud katselaev “Kit” (vaal). Oli aeg, kus siia taheti toimetada ka suhteliselt Norra lähedal põhjaläinud aatomiallveelaev “Komsomolets”, kui see oleks kätte saadud. Kuna üritus ei õnnestunud, kaeti see Põhjamere põhjas lebav tuumalaenguid pungil täis allveelaev eriliste kardinatega. Samas vaevalt need kardinad kaitsevad kiirguse leviku eest.

Tohutud kogused surmalaste

Eelnenud näited peaksid olema tõendiks, kui kuritegelik on selle suurriigi käitumine. Teadaolevad ligemale 11 000 radioaktiivset konteinerit ja peaaegu paarkümmend reaktorit võivad sealkandis viia kolossaalse ökokatastroofini. Tegu on ju konteinerjäätmetega kiirgusastmega üle miljoni curie. Sellele lisaks veel nende 20 reaktori mitte väiksem kiirgustase.
Samuti on sinna uputatud üle kümne aatomiallveelaeva koos kateldega, kusjuures enamus on täidetud tuumakütusega. Tegelikult kiirgaksid alused ka ilma selleta. Ka Barentsi merre on venelased uputanud arvestatava koguse samaväärseid radioaktiivseid laste. Kui N Liit (Venemaa) juba on Põhja Jäämere akvatooriumiga käitunud eelmainitud moel, mida hakkab ta veel siis tegema, kui kogu temapoolne sektor on oma valdusesse saadud? Siin tuleb arvestada ka sellega, et põhjarannikul olevates mereväebaasides lösutab kaldal või kaide ääres arvukalt oma saatust ootavaid aatomiallveelaevu, aatomikatlad peal ja paljudel ka tuumakütus sees. Neid tuleb ju samuti kuhugi sokutada.

Eesti panus Novaja-Zemljal

Ka Eestil on Novaja Zemlja sündmustes oma panus. Paljudes sealsetes tegemistes osales ka taastatud Eesti Vabariigi Mereväe esimene pealik, kommunistist kapten Ronald Leit. Minu andmetel oli tal eriline salastatud leping KGB ja relvajõudude vastavate struktuuridega – selles supersalajases militaartsoonis teisiti ei saanudki tegutseda. Taolisse tsooni valiti tegutsema nõukogude režiimile eriliselt ustavaid inimesi. Ta vedas oma alusega saarele, ka “sanitaartsoonidesse”, väga sageli kohale erilisi salastatud laste.
See mees määrati kamandama Eesti Mereväge. Eesti Mereväes oleku ajal autasustas Venemaa teda kõrge riikliku autasuga – ustava ja kohusetruu teenistuse eest N Liidus.


 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv