|
Kommunismivastasest
ajalookonverentsist osavõtjate pöördumine oma
riikide valitsuste ja parlamentide, Euroopa Ühenduse, Haagi
Tribunali, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja USA kongressi
poole.
R e s o l u t s
i o o n
riikidevahelise tribunali moodustamiseks
kommunismi poolt kordasaadetud kuritegudele hinnangu andmiseks.
Tallinnas, 16. juunil 2007 aastal toimunud Kommunismivastasest
ajalookonverentsist osavõtjad leidsid, et eranditult kõiki
eelmisel sajandil Kesk- ja Ida-Euroopas valitsenud kommunistlikke
totalitaarseid reþiime, mis nüüdki on võimul
mitmetes maailma riikides, iseloomustavad ulatuslikud inimõiguste
rikkumised. Need rikkumised on olnud erinevad, sõltuvalt
kultuurist, riigist ja ajalooperioodist, ning nende hulka kuuluvad
üksikisikute ja massimõrvad, hukkamised, surmad koonduslaagrites,
nälg, küüditamine, piinamine, orjatöö
ja teised füüsilise massiterrori vormid, samuti tagakiusamine
rahvuslikul või usulisel pinnal, südametunnistuse-,
mõtte-, sõna- ja ajakirjandusvabaduse rikkumine
ning poliitilise pluralismi puudumine.
Neid kuritegusid õigustati klassivõitluse
teooria ja proletariaadi diktatuuri nimel. Nende kahe printsiibi
tõlgendamine legitimeeris niisuguste inimeste “elimineerimist”,
keda peeti uue ühiskonna rajamisel kahjulikeks ning seega
totalitaarsete kommunistlike reþiimide vaenlasteks. Üüratu
arv ohvreid olid iga asjaomase riigi enda kodanikud. See käis
eriti endise Nõukogude Liidu rahvaste kohta, kelle seas
ohvrite hulk ületas kaugelt teisi maid.
Totalitaarsete kommunistlike reþiimide
kokkuvarisemisele Kesk- ja Ida-Euroopas pole mitte alati järgnenud
nende reþiimide poolt toime pandud kuritegude rahvusvahelist
uurimist. Enamgi veel, nende kuritegude toimepanijaid pole toodud
rahvusvahelise kogukonna kohtu ette – erinevalt sellest,
kuidas toimiti natsionaalsotsialismi (natsismi) poolt toime pandud
kohutavate kuritegude puhul.
Kommunismivastasest ajalookonverentsist osavõtjad
on veendunud, et teadlikkus ajaloosündmustest on üks
eeldusi, vältimaks samasuguseid kuritegusid tulevikus. Lisaks
mängib toimepandud kuritegudele moraalse hinnangu andmine
ja nende hukkamõistmine olulist rolli noorte põlvkondade
hariduses. Rahvusvahelise kogukonna selge seisukohavõtt
mineviku suhtes võib osutada ka tema tulevastele tegudele.
Kommunismivastasest ajalookonverentsist osavõtjad
usuvad samuti, et totalitaarsete kommunistlike reþiimide
poolt toime pandud kuritegude elusolevad ohvrid ning nende perekonnad
väärivad toetust, mõistmist ja nende kannatuste
tunnistamist.
Mõningates Euroopa Nõukogu liikmesmaades
seni riigi piires toimunud arutelud ja vastu võetud hukkamõistvad
deklaratsioonid ei vabasta rahvusvahelist kogukonda moraalsest
kohustusest võtta viivitamatult selge seisukoht totalitaarsete
kommunistlike reþiimide poolt toimepandud roimade suhtes.
Juhime tähelepanu sellele, et Euroopa Inimõiguste
Kohus on 17. ja 24. jaanuaril 2006 vastu võtnud Euroopat
seaduse jõuga kohustavad otsused, milles tuvastatakse sovetiarmee
suurte jõudude sissetung Eestisse juunis 1940 ja vägivaldne
sovetivõimu sisseseadmine ning—pärast vahepealset
Saksa okupatsiooni 1941-1944—NSVL okupatsiooni jätkumine
Eestis kuni aastani 1991. Eurokohus nendib ühtlasi, et NSVL
rakendas Eesti elanikkonna vastu suurejoonelisi süsteemseid
aktsioone, mis kujutavad endast aegumatuid inimsusevastaseid kuritegusid
ning on karistatavad Nürnbergi Sõjatribunali 1945.
a Harta ja mõningate seda edaspidi täiendanud ÜRO
otsuste ja rahvusvaheliste konventsioonide alusel. Nendes kohtuotsustes
on fikseeritud Nõukogude Liidu totalitaarse kommunistliku
reþiimi ulatuslikud ja süstemaatilised aktsioonid Eesti
rahvastiku vastu.
Juhime tähelepanu ka asjaolule, et riigid,
kes eitavad Eesti okupatsiooni 1940-1991 ja /või Nürnbergi
Harta kohaldatavust ka totalitaarse kommunismi kuritegudele, eitavad
seega ka Euroopa Inimõiguste Kohtu õiguspädevust
ega saa järelikult kuuluda euroorganite koosseisu.
Kõike eeltoodut arvesse võtte
pöörduvad kommunismivastasest ajalookonverentsist osavõtjad
oma riikide ja nende valitsuste ning parlamentide, Euroopa Ühenduse,
Haagi Tribunali, Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni ja USA
kongressi poole üleskutsega kutsuda ellu ja organiseerida
riikidevaheline tribunal kommunismi poolt 20. sajandil toimepandud
kuritegudele hinnangu andmiseks ja kommunismi kuulutamiseks inimvaenulikuks
ideoloogiaks ning kommunismi võrdsustamiseks tema elluviimisel
kordasaadetud roimade poolest natsionaalsotsialistliku ideoloogiaga.
Koostatud: 16. juunil 2007. a Tallinnas
Konverentsi juhatajad:
Enn Tarvel
Leo Õispuu
Peep Varju
|
