Kultuur ja Elu 2/2006


Kultuur ja Elu 1/2006

 

 

 

 


Okupantide võimu sümbol peab kaduma!

pöördumine: Aavo Savitsch, Ain Saar , Tiit Madisson, Jüri Liim
foto: jüri liim

Mälestusmärgid kätkevad endas suurt sümboolset jõudu, kandes endas kindlaid väärtusi, toetades ühiseid identiteete, legiteerimaks võimu ja ajalookäsitlust. Õigus püstitada monumente või neid ka maha võtta on sellel, kelle käes on võim. Võimul olijaile kuulub õigus tõlgendada ajaloosündmusi, seega peavad mälestusmärgid põlistama “ajaloolise tõe”, mida võimu omav poliitiline jõud omaks peab.

Taasiseseisvunud Eesti viieteistkümnendal aastal seisab endiselt Tallinna kesklinnas kommunistliku okupatsiooni põlistamise sümbolina püstitatud nõukogude sõduri mundris Pronksmees, mida venekeelne elanikkond ka Aljošaks kutsub. Igal aastal pühitsevad okupandid ja nende järglased Aljoša juures oma võitude aastapäevi: Eesti Vabariigi pealinna vallutamist 22. septembril 1944 ja 9. maid 1945, mis põlistas ligi viiekümneks aastaks Eesti okupeerimise, tuues rahvuslik-isamaalise meelsusega eestlastele lugematuid kannatusi ja alandusi.

Korduvalt on nõutud okupatsiooni sümboli kõrvaldamist meie pealinna kesklinnast, kuid Eesti poliitiline establishment on selliseid nõudmisi seni kõrgilt eiranud, eelistades pigem punamonumenti kaitsta, alandades niiviisi patriootlikult meelestatud kodanikke ja sülitades meie rahvuslikele väärtustele. Möödunud aastate kogemus näitab, et ükski seni võimul olnud poliitiline erakond ei ole okupatsiooni sümboli kõrvaldamist tõsiselt võtnud, kuigi mõni opositsioonis olnuna on silmakirjalikult nõudnud Pronksmehe teisaldamist.

Selle aasta “võidupühal” Tõnismäel toimunu oli järjekordseks süljelärakaks näkku neile eestlastele, kellele Eesti omariiklus ja meie rahva minevik ja tulevik korda lähevad. Okupantide ja nende järeltulijate üritusel sini-must-valgega piketeerijad viidi Eesti politsei poolt punalippu lehvitava venekeelse seltskonna meeleheaks, nende mõnituste ja sõimu saatel minema. Ühegi sõltumatu riigi võimud nii ei talitaks. Ühegi iseseisva riigi võimud ei taluks oma pealinnas võõra, põlisrahvale korvamatuid kannatusi tekitanud võimu sümbolit, mille juures okupandid pidutsemas käivad!

9. mai 2006 Tõnismäe sündmused demonstreerisid kujukalt, et Eesti võimud on tegelikult ühe mütsi all okupantide ja rahvusaate vägistajatega. Selline käitumine solvab ja mõnitab mitte ainult Eesti riigi iseseisvuse eest võidelnuid, vaid kõiki eestlasi, kellele on kallis meie omariiklus ja iseolemine omal kodumaal. Tõnismäel toimuv oli “vääriliseks jätkuks” Lihula monumendiröövile, kus vabadusvõitlejate ausammast kaitsnud rahvale aeti politsei pipragaasi, kumminuiade ja koertega kallale. “Võidupüha” sündmuste jätkuks oli Narva “vabastajate” ausamba juures toimuv, kuhu rahvuslikke väärtusi garanteerida lubanud Isamaa-Res Publica liikmed lilli asetasid, sellega kujukalt paljastades, kellega tegelikult ühineva erakonna puhul on tegu.

Tänases Eestis valitseb olukord, kus välismaiste peremeeste tahtmisel on alustatud rahvusriikluse likvideerimist ja rahvuslike väärtuste mahasurumist. Riigikogus ei ole esindatud ühtegi erakonda, kes seisaks rahvuselike väärtuste säilitamise eest, eelistatakse pigem järgida Washingtonist, Brüsselist, Tel Avivist ja Moskvast tulevaid “soovitusi”. Sellest lähtuvalt on rahva hulgast tulnud initsiatiivil alustatud Eesti Rahvusliku Liikumise organiseerimist. Kuna meie nn etableeritud erakonnad eelistavad orjalikult lipitsedes täita vaid võõraste käske, peab keegi kaitsma meie rahvuslikke aateid, meie rahva au ja iseolemise tahet. Nendel eesmärkidel luuakse Eesti patriootlik ühendus Eesti Rahvuslik Liikumine. Kutsume kõiki Eesti rahvuslasi-patrioote meiega liituma!

Meie, allakirjutanud, kes me võtsime aktiivselt osa iseseisvumisliikumisest 1980-ndail aastail, deklareerime, et loodava Eesti Rahvusliku Liikumise auasjaks saab Tõnismäel paikneva punamonumendi kõrvaldamine. Aeg on näidanud, et võimudel selline tahe puudub. Lubame, et punast okupatsiooni sümboliseerivat monumenti järgmise Eesti Vabariigi aastapäeval Tõnismäel enam ei ole.

Eestimaa su mehemeel, pole mitte surnud veel!

Aavo Savitsch
Ain Saar
Tiit Madisson
Jüri Liim


 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv