Kultuur ja Elu 2/2006


Kultuur ja Elu 1/2006

 

 

 

 



Mõisaküla keskkooli õpilane ning uurimistöö autor Maidur Kaskelainen (12. klass), saab vabadusvõitleja Mart Nikluselt kingiks tema raamatu “Mind ei tapetud õigel ajal”. Keskel seisab ettekandega esinenud riigikogu liige Trivimi Velliste. Meelis Sõerdi foto.

Propagandamüüdid, tegelikkus ja tulevikuväljavaated

tekst: m-m. koppel

13. aprillil toimus Mõisaküla keskkoolis järjekordne Jüri Kuke mälestusseminar. Pealkirjas olevale teemale keskenduti Langenud Vabadusvõitleja Päeva X aulakonverentsil 2. aprillil Tartu Ülikooli aulas. Konverentsi korraldas Akadeemiline Vabadusvõitlejate, Inimõiguslaste ja Repressiooniohvrite Mälestuskeskus HEREDITAS.

Tartu Ülikooli peahoone fuajees oli avatud päevakohane näitus. Tegu oli senistest kõige esinduslikuma konverentsiga nii esinejate kui ettekannete sisu poolest. Konverentsi avasõnad ütles Tartu Ülikooli rektor Jaak Aaviksoo. Süüdati mälestusküünal ning muusikalise tervitusena kõlasid Mart Nikluse esituses Steinwey & Sons kontsertklaveril Fr. Chopini klaverisonaadi op. 35 II osa dramaatilised, protesteerivad ja otsekui süüdistavad helid.
Ettekannetega esinesid konverentsil Mart Niklus, Enn Tarto, Olaf Mertelsmann, Henn Käärik, Jaanus Raim, Jüri Estam, Heino Noor, Linnart Mäll, Priit Silla, Anto Raukas, Kalju Mätik, Jüri Vaidla, Mart Vabar, Holger Kaljulaid, Ilmar Vananurm, Mait Raun, Märt Kunnus ja Mart Helme.

Linnart Mäll tuletas Eesti Vabariiki ja Esindamata Rahvaste Organisatsiooni käsitleva sõnavõtu alguses meelde, et kommunistid soovivad küll seda, et neile andestataks. Kuid samas tuleb meeles pidada, et kommunistid ise ei andesta iialgi neile, kes nendega kaasa ei jooksnud, kes ei teinud koostööd KGB-ga, kes ei kuulunud parteisse, kes osalesid vastupanuliikumistes ja vabadusvõitluses. Ja L. Mäll rõhutas, et selleks, et Eestis midagi paremuse poole muutuks, tuleb rääkimise asemel tegutseda ning veel kord tegutseda.

Esinejatest väärib esiletõstmist ajaloolane Henn Käärik, kes esitas huvitava filosoofilis-analüütilise käsitluse teemal “15 aastat augustiputšist. Sovetijärgne Eesti – farsist sündinud vabariik”. Miks on tema arvates meil riigi asemel tegu farsiga, sellest saate lugeda pikemalt ajakirja sügisnumbris.

Kalju Mätik kõneles sellest, kes on “surnupeksjad” ja keda nad teenivad ning põhjendas, miks on juhtunud nii, et kõige kõvemad punarežiimi kriitikud on endised kommunistid. Miks? Ikka selleks, et juhtida tähelepanu eemale oma süütegudelt oma rahva vastu. Heino Noor võttis oma sõnavõtus vaatluse alla pikemat ja põhjalikumat diskussiooni vääriva teema: eestlaste rahvuskäitumine ja süüdistamine kui psühhorelv. Anto Raukas rääkis keskkonnakahjudest nõukogude korra ajal ja järel, mille kohta ilmus äsja Eesti Entsüklopeediakirjastuselt ka vastav raamat. Majandusteadlane Mart Vabar võttis vaatluse alla majandusarengu, omandisuhted, Eesti kodanike ideaalid ja tegelikkuse ning meie okkalise teekonna tsentraliseeritud käsumajandusest tõelise avatud turumajanduseni. Majandusteemal kõneles ka Jaanus Raim, kes kirjeldas välkvalgeid aastaid, mil majanduses pidevalt vaheseinad langesid, ja vaatles sissetoodud välisraha kui “valeraha” kohapeal väärtusi loonute ja loojate suhtes. Ilmar Vananurm rääkis aheldatusest mitte füüsilises, vaid vaimses mõttes. Tema sõnutsi oleme jätkuvalt vaimselt aheldatud ja ei ole sisemiselt vabaks saanud. Jüri Vaidla rääkis Setumaast taasiseseisvunud Eesti Vabariigis. Mait Raun viskas Eesti Vabariigi õiguslikust järjepidevusest rääkides õhku küsimuse: on`s meil täna esimene, teine, kolmas või neljas vabariik? Märt Kunnus vaatles oma ettekandes Eesti demograafilist reaalsust ja inimkaotusi pärast laulvat revolutsiooni. Selgus masendav tõsiasi, et ainuüksi sooritatud abortide näol oleme kaotanud sama palju, kui meid üldse on – üle miljoni inimese. Mart Helme tõi oma müütipõrmustavas ettekandes “Kas Eesti iseseisvuse taastasid kommunistid?” välja tõe, et Eesti iseseisvus taastus kohalike kommunistide tegutsemisest sõltumatult.

Konverentsil võeti vastu ettepanek kuulutada 27. märts, Langenud Vabadusvõitleja Päev, riiklikuks tähtpäevaks.

* * *

Ettepanek

27. märtsi, Langenud Vabadusvõitleja Päeva kuulutamiseks riiklikuks tähtpäevaks

Langenud Vabadusvõitleja Päeva X aulakonverentsist osavõtjad Tartus ning Akadeemiline Vabadusvõitlejate, Inimõiguslaste ja Repressiooniohvrite Mälestuskeskus HEREDITAS HEROUM-DEFENSORUM LIBERTATIS et IURIS CIVILIS HOMINUM in memoriam JÜRI KUKK pöörduvad Riigikogu, Vabariigi Valitsuse ja avalikkuse poole järgmise üleskutsega:

Juba aastaid tagasi otsustas Endiste Poliitvangide ja Kommunismiohvrite Rahvusvaheline Assotsiatsioon kuulutada 17. juuni ülemaailmseks kommunismi vastu võitlemise päevaks. Kuna nimetatud ettepanek on ikka veel ellu viimata, pöördume teie poole avaldusega kuulutada 27. märts, Tartu Ülikooli keemiadotsendi Jüri Kuke (1. mai 1940, Pärnu – 27. märts 1981, Vologda) vangistuses hukkumise päev, riiklikuks tähtpäevaks.
Nimetatud kuupäeval soovime esile tõsta ja jäädvustada kõigi Eesti Vabariigi eest võidelnud kangelaste ja märtrite mälestust. See päev hõlmaks otseselt kümnete tuhandete vastupanu­liikumisest osavõtnute ja kommunismiohvrite mälestust, neid, kes võideldes on kaotanud oma elu või osa sellest, kaudselt puudutades kogu eesti rahvast. See riiklik tähtpäev peaks jääma kestma mälestuspäevana ka siis, kui praegune põlvkond on lahkunud.
Meenutagem siinjuures, et 17. juunil 1953 tõusid idasakslased oma kommunistlike rõhujate vastu üles. Langenud Vabadusvõitleja Päeva Eestis tähistamise mõtte aga algatas 27. märtsil 1982 Vabadusraadios teenekas publitsist ja filmirežissöör Vladimir-Georg Karassev-Orgusaar. Eesti Vabariigis on seda päeva avalikult tähistatud pärast sovetisüsteemi lagunemist. Paljud meie sooviga ühinenud kodanikud tähistavad Langenud Vabadusvõitleja Päeva konverentsiga tänavu just siin, Tartu Ülikooli aulas, juba kümnendat korda.
Teadlase ja vabadusvõitleja Jüri Kuke hukkumisest Venemaal Vologda vanglas möödus käesoleva aasta 27. märtsil veerand sajandit.

Tartu Ülikooli peahoone, 2. aprill 2006
Langenud Vabadusvõitleja Päeva X aula­konverentsist osavõtjate nimel

juhataja Mart-Olav Niklus
abijuhataja Rein Vanja


 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv