|
|
|
Jaan Poska. |
Tartu rahu sepistaja Jaan
Poska
väärib monumenti
tekst: mart niklus
fotod: Kalju Leib erakogu
Tartu rahu aastapäeval peetud kõnes
meenutas teenekas vabadusvõitleja Mart Niklus suurt riigimeest
ja tegi ettepaneku püstitada Tartusse Jaan Poska mälestuseks
väärikas monument.
Tänu Jaan Poskale leidis 2. veebruaril
1920 Tartus aset Eesti välispoliitika ja diplomaatia suurim
võit, kuid tema elutööst postsovetlikus Eestis
enamasti eelistatakse vaikida.
Jaan Poska sündis 12. (24.) jaanuaril 1866 Laiuse vallas
Jõgevamaal köstri paljulapselises perekonnas viienda
lapsena. Alg- ja keskhariduse sai ta Riias, hiljem õppis
Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas
1890. aastal. Asus seejärel tööle advokaadina Tallinnas,
mis kahtlematult arendas Jaan Poska kui tulevase diplomaadi professionaalseid
võimeid. 1904. aastal valiti ta Tallinna Linnavolikogu
liikmeks, hiljem selle esimeheks, 1913. aastal aga Tallinna linnapeaks.
Kui 24. veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti iseseisvus,
nimetati Jaan Poska Eesti Vabariigi esimese valitsuse välisministriks.
Talle pakuti ka peaministri kohta, kuid sellest ta loobus. Hankis
aastatel 1918-1919 Eesti välissaatkonna juhina Euroopas Eesti
Vabariigile diplomaatilist tunnustust ja võttis osa Pariisi
rahukonverentsist. 1919. aastal alanud läbirääkimistel
Venemaaga oli Jaan Poska Eesti rahudelegatsiooni juht. Riigipiiri
küsimustes moodustati kaheliikmeline komisjon, millesse kuulusid
Jaan Poska ja Adolf Joffe. Kahe mehe aruteludes jäid Jaan
Poska võimed diplomaadi ja psühholoogina peale. Lõpptulemusena
sõlmiti 2. veebruaril 1920 Tartus rahuleping, mida hiljem
on nimetatud Eesti Vabariigi nurgakiviks ning mis kehtib tänapäevani.
Jaan Poska suri mõni nädal hiljem, 7. märtsil
1920 Tallinnas. Seal on praegugi säilinud tema viimane elukoht,
samuti on Tallinnas olemas Poska-nimeline tänav.
Meil Tartus tähistab 1920. aasta rahulepingut mälestustahvel
hoonel Vanemuise tänav 35.
Tartus on viimastel aastatel püstitatud mitmeid kauneid mälestusmärke.
Mainigem nendest mälestussammast Jakob Hurdale (Vanemuise
pargis), Jaan Tõnissonile (Postimehe toimetuse juures),
Eduard Tubinale (Vanemuise teatri ees). Tartut on nimetatud „heade
mõtete linnaks". Seetõttu leian, et Jaan Poska
isiku mälestuseks ja tema elutöö tunnustamiseks
tuleks Tartussel püstitada Jaan Poska monument.
Monument võiks endast kujutada riigimehe büsti pjedestaalil,
millel on olemas tema sünni- ja surmadaatumid, Eesti Vabariigi
geograafiline kaart 1920. aasta Tartu rahulepingu järgsete
piiridega, selgitav tekst kahes keeles.
Kui postsovetliku Eesti valitsus tõrgub Jaan Poska mälestuse
jäädvustamiseks Tartus vajalikku raha leidmast, tuleks
monumendi püstitamiseks läbi viia üldrahvalik korjandus.
Loodan, et see leiab laialdast toetust.
2. veebruari võiks jäädvustada ka veel muudel
viisidel. Miks mitte välja anda Jaan Poska mälestuseks
esimese päeva ümbrik või postmark? Või
ka alustada kampaaniat 2. veebruari kuulutamiseks riigipühaks?
Kui 1920. aasta Tartu rahuleping kehtib, siis mingit uut piirilepet
Venemaaga pole Eesti Vabariigile vaja!
|
Jaan Poska teened olid ka märkimisväärsed
Eesti-Vene piiri kinnitamise küsimustes. Fotol Vene väliskom.
esindaja Litvinov ja Eesti piirivalve ülemad Eesti-Vene
piiril Kamarovkas. |
|
|
|
