Kultuur ja Elu 1/2006


Kultuur ja Elu 4/2005

 

 

 

 



Uno Järvela 1985.

Uno Järvela on õnnetähe all sündinud

tekst: ke intervjuu
fotod: erakogu

Koorijuht Uno Järvela, kes on sõdinud Eesti Vabariigi eest soomepoisina ja Eesti Leegionis, saab 20. juunil 80-aastaseks.

Kas võitlus "Soome vabaduse ja Eesti au eest!" oli tagantjärele mõeldes õige valik?
Uno Järvela: "Minu arvates oli see küll õige valik. Need sõbrad, kellega ma lävisin, olid mõned aastad minust vanemad, ja kui nemad otsustasid minna, siis otsustasin ka mina, et lähen nendega koos. Tulin sõjast välja nii, et ei saanud haavata ega juhtunud hullemat, tuleb ütelda, et õnn oli minuga sel ajal. Meid oli Soomes palju, 3400 meest, enamus minuvanused või aasta vanemad. Kõik me olime saanud koolis hea isamaalise kasvatuse. Talvesõda oli jätnud meile sügava mulje, olime väga puudutatud sellest, et me ei saanud Soomele appi minna ning Eestist käisid lennukid Soomet pommitamas. See tekitas noorte hulgas trotsi. Minul oli õnn, leidsin võimaluse, organiseerisin 12-liikmelise grupi ja sõitsime vennasrahvale appi."

Millised väärtused olete oma eluteele kodust kaasa saanud?
Meie pere oli viieliikmeline, mul oli kaks õde, isa ja ema. Ema poolt on mulle kaasa tulnud muusikalised anded, sest kodus väga palju lauldi ja ema oli see, kes laulis meiega alati kaasa. Isa väga soosis seda, et lapsed ka pilli mängiksid. Meil oli kodus klaver ja mõlemad õed mängisid klaverit. Olime selline perekond, kuhu isa raadiot ei lubanud osta, sest siis lapsed ei harjuta pilli. Meil oli grammofon ja kaheksa plaati. Saime siis vahel ka muusikat kuulata.


Uno Järvela soomepoisina ühes talus puhkust veetmas, 1944. aasta kevadtalvel.

Kas rahvusliku maailmavaate saite kodust või koolist kaasa?
Ikka koolist. Õppisin Inglise Kolledzis ja seal oli tõesti koolikasvatus minu arvates hea. Kõik, kes me seal õppisime, olime meeltega Eesti Vabariigi tulevikku suunatud koolilapsed. Ja muidugi andis palju ka sõjalise õpetuse tund, kus nõuti poiste käest distsipliini, kus õppisime üksteist austama. Koolis oli väga tugev muusikaline kasvatus. Anton Kasemets oli muusikaõpetaja ja organiseeris suured koorid ja orkestri. Mina mängisin ka seal orkestris.

Milline on olnud Teie parim sünnipäevakink?
Parim sünnipäevakink oli viiul. Minu ristiema kinkis mulle kuueaastaseks saamise puhul väikese viiuli. Ka esimese õpetuse andis tema.
Teine suurem kink oli kümneaastaseks saamise puhul ristiema poolt kingitud hõbedased mansetinööbid. Olen need tänase päevani alles hoidnud nagu talismani.

Milline on parim kink, mis elu Teile andnud on?
Minu arvates see, et ma sõja läbi tegin ja ellu jäin. Sattusin venelaste kätte vangi ja pääsesin põgenema. Tulin Tallinna ja siin läks nii, et sattusin meeskoori ning minu minevik jäi kuidagi tahaplaanile. Hiljem selgus, et RAM-is oli 5 soomepoissi. Ema ütles, et ma sündisin pühapäeval ja need inimesed on tavaliselt õnnelikud. Ja peab tõesti ütlema, et minu elu on hästi läinud. Ootamatuid juhuseid on olnud, näiteks poistekoori juurde sattumine. Gustav Ernesaks ütles mulle, et kes siis Eesti lapsi õpetab, kui eestlased ise ei õpeta?
Kui abikaasa, kes oli juba lapsena küüditatud, küüditati teist korda koos kahekuuse lapsega, siis see oli minu jaoks väga raske aeg. Aga olin siis noor ja energiat palju, ma leidsin ta sealt kaugelt Venemaa metsapõhjast üles! Elasime seal viis aastat, 1956. aastal saime tagasi. Pere on mul suur - mul on kolm last, seitse lapselast ja lapselapselapsed tulevad. See on ainult rõõmu toonud.

Mida armastate ja mida ei salli?
Ei salli valet ja pugemist. Olen saanud aususega hakkama. Armastan muusikat ja oma eriala, koorilaulu.

Mis on kolm asja, milleta elus läbi ei saa?
Uudishimu, optimism, koorilaul.

Milline on Teie nooruse eliksiir?
Optimism. Sellist momenti ei ole olnud, kus olen mõelnud, et nüüd on kõik läbi. Ka kõige raskemast olukorrast on mingisugune väljapääs.
Lapsed palusid ammu, et ma oma lood linti räägiksin, hakkasingi seda tegema, kuid vaatasin, et ei tule välja. Siis võtsin kätte ja hakkasin kirjutama. 80 aastat on ikka juba verstapost tõesti, aga ma ei mõtle, et ma veel liiga vana olen!


 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv