Kultuur ja Elu 4/2005


Kultuur ja Elu 3/2005

 

 

 

 



Mälestustahvli taasavamisel kõneleb Enn Tarto.

Antoniuse Õue verine punaminevik

tekst: ENN TARTO, vabadusvõitleja

9. juulil 2005. taasavati Tartus Antoniuse Gildi Õues mälestustahvel 8. ja 9. juulil 1941 kommunistide poolt Tartu vanglas hukatud 173 mehe ja 20 naise mälestuseks.

Massimõrva ohvrite mälestustahvel avati esimest korda 25. juulil 1942. Pärast II maailmasõda punaokupandid purustasid mälestustahvli. 10. juulil 1990 taasavati Enn Tarto algatusel ning Tartu Muinsuskaitse Ühenduse, Tartu Memento ja Kaitseliidu Tartu Maleva poolt uus mälestustahvel.
Kui endine Tartu vangla peahoone läks remonti, viidi tahvel Tartu Linnamuuseumi. Peahoone uued omanikud ei soovinud-lubanud mälestustahvli paigaldamist endisele kohale - s.t vangla endisele peahoonele.
Tartu Linnavalitsus andis oma 5. juuli 2005. a istungil loa paigaldada mälestustahvel Lutsu 3 ja 5 ning Jaani 8 hoonete vahelisele müüriosale vaatega Antoniuse Õue poole. Tartu linn on Antoniuse Õue omanik.
Uus tahvel taastati Tartu linnavoliniku Enn Tarto algatusel ja MTÜ Tartu Memento pingutuste tulemusel, tahvli valmistamist rahastas ärimees Rein Kilk.
Mälestustahvli taasavamise tseremoonia algas Antoniuse Gildi õues laupäeval 9. juulil 2005 kell 13.00. 6 minutit helisesid Jaani kiriku kellad. Ava- ja lõppsõna ütles linnavalitsuse poolt Tiina Konsen. Laulis Tartu Noortekoor. Katte tahvlilt eemaldasid Tartu linnapea Laine Jänes ja Tartu Memento esimees Enn Tarto. Praost Joel Luhamets pühitses taasavatud tahvli. Seejärel esinesid sõnavõttudega Laine Jänes ja Enn Tarto. Lippudega seisid auvalves Tartu Memento liikmed.

Ajaloost...

1941. aasta juuni viimastel päevadel hoidsid punaokupandid Tartu vanglas 619 vangi. Siis algas vangla tühjendamine - vange veeti autobussidega raudteejaama. Kuna arreteerimised jätkusid, siis Tartu vanglas hoiti ikkagi 8. juuli õhtul 223 kinnipeetavat. Lõunast lähenesid Tartule ülestõusnud Eesti partisanid ja Saksa väed.
EK(b)P Tartumaa Komitees toimunud nõupidamisel võeti Tartu NKVD osakonna ülema P. Afanasjevi ja Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee sekretäri Abronovi nõudmisel vastu otsus vangid hukata. 8. ja 9. juulil pandi Tartu vanglas toime massimõrv. Mõrvakäsu andis 8. juulil 1941 P. Afanasjev.
Enamik vange tapeti vangla saunas, mille uks avanes vangla saunaõue - s.t Antoniuse Õue. Ohvrid olid tapetud lähilaskudega, tavaliselt oli lastud pähe, enamasti otsaette, mõnel juhul ka selja tagant. Tulistatud oli revolvrist Nagan. Osa vange tapeti vangla peakorpuse keldrites. Aga kõik ohvrid, kas siis elusalt või surnult, läbisid ukse, mis asus Tartu vangla põhikorpuse ja saunaõue vahelises müüris. Selle tänini originaalsel kujul säilinud ukse kõrvale paigaldatigi 9. juulil 2005 uus mälestustahvel.
Mõrvaohvrid olid maetud vangla sauna õuele - s.t praegusele Antoniuse Õuele. Sinna oli varem juba mitme päeva eest valmis kaevatud kaks suurt 2,5 m sügavust kaevist ohvrite matmiseks. Õuel olnud kaevu oli heidetud 18 mehe ja ühe naise laip. Sauna õue vanglapoolse värava (ukse) juures paiknevas kaevises oli 74 mehe ja 19 naise laipa, õue keskele kaevatud augus 80 mehe laibad. Pealt olid matmiskohad kaetud mullakihiga, kuhu oli veel kuhjatud puuhalgusid, plekitükke, laudu, latte.
Hukatud maeti ümber 25. märtsist 1942 kuni maikuu alguseni Pauluse kalmistul paiknevasse ühishauda.
Hukatute hulgas oli palju töölisi, käsitöölisi, õpilasi, ametnikke, haritlasi ja talupoegi Tartust, Tartu ümbrusest ja kaugemaltki. Tuntumad ohvrid olid Jüri Parijõgi - kirjanik, Tartu Õpetajate Seminari direktor, ja Aksel-Erich Vooremaa - Tartu Maarja koguduse õpetaja, Tartu praostkonna abipraost ja EELK hooldusnõukogu liige.
Tartu vangla massimõrv on üks osa üle kogu Eesti veerenud kommunistide massilistest vangistamistest, mõrvamistest, küüditamistest, põletamistest ja röövimistest 1941. aasta sõjasuvel okupeeritud Eestis. Need on aegumatud sõjakuriteod. Me ei tohi neid kuritegusid unustada.


 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv