Kultuur ja Elu 3/2005


Kultuur ja Elu 2/2005

 

 

 

 



Ernst Jaakson (1905-1998) – Eesti Vabariigi kehastus

tekst: Helgi Põllo
Hiiumaa Muuseumi peavarahoidja

Ernst Jaaksoni 100. sünniaastapäeva tähistamiseks avati 10. augustil Hiiumaa muuseumis suurele diplomaadile pühendatud mälestustuba. Kuidas väärt ettevõtmine teoks sai ning mida põnevat näha saab, räägib näituse koostaja, muuseumi peavarahoidja Helgi Põllo.

Memoriaaltoa loomisele eelnes pea aastane arutelu võimaluste üle, kuidas ja kus suurmehe mälestust põlistada. Algatajateks olid Anne ja Trivimi Velliste ning Ernst Jaaksoni Sihtasutus. Suur osa Jaaksonile Ameerikas kuulunud esemeist ja fotodest oli leidnud juba koha Eesti Rahva Muuseumis Tartus, kuid mitte eksponeerituna. Kuna ükski Eesti suurtest muuseumidest ei kavandanud lähiajal diplomaatia ajalugu tutvustavaid näitusi, kujuneski mõte osa sellest kogust aastaks Hiiumaal püsinäitusena välja panna. Ainult fotodest poleks piisanud, et rõhutada Ernst Jaaksoni elutöö uskumatut monumentaalsust.
Kuidas paigutada suurmehe elu ühte väiksesse tuppa nii, et kõik saaksid aru, kellega tegu? Eks just sellepärast koosneb see väljapanek peale ilmselge sõnumi ka mõnedest märkidest ja seostest, milleni jõuavad need, kel aega rohkem süveneda. Näitusel on eksponeeritud näiteks raamitud noodileht - kingitus Maaja Roosilt, helilooja Rudolf Tobiase lapselapselt. Seinal köidab pilku ainuke teadaolev maal Ernst Jaaksonilt endalt. Sellel on kujutatud sarmikat ja temperamentset tantsupaari. Kas pole see ehk visualiseeritud mälestus isa merejuttudest?
Elust ja tegevusest saab ülevaate stendide tekste ja pilte uurides. Külastusele lisab emotsionaalsust võimalus ringi vaadata E. Jaaksoni tööruumis. Tegu on muidugi improviseeringuga, kuid esemed on kõik originaalid. Laud on nii massiivne, et tahtis noortele meestele tõstmise ajal liiga teha, justkui märku andes, et ka mõõdult väike võib olla kaalukas. Riiulil on 1920.- 30. aastate Riigi Teataja nahkköites väljaanded. Mõelda vaid, et kusagil elati ja toimiti nende seaduste toel veel 1980ndail aastail! Kirjutusmasin, meened, kingitused, Eesti lipp… Külastajad on tabavalt öelnud, et see on nagu kaader vanast heast inglise filmist.

Maailmakodanik

Ernst Jaaksonil oligi põnev maailmakodaniku elu. Midagi sellist, millest paljud meist salamahti unistavad. Ta sündis Riias hiidlastest vanemate teise lapsena, õppis Tartu ülikoolis õigusteadust, asus tööle New Yorgis Eesti peakonsulaadis, lõpetas Columbia ülikooli majanduse alal. See on vaid põgus loetelu ühe mehe pika elu etappidest. Ernst ise ütles ikka, et tema on Hiiumaa poiss Ameerikas. Hiiumaal käis ta elu jooksul vaid kaks korda, hästi noorena ja üpris eakana. Selle kahe käigu vahele jäi üle 70 aasta Eesti riikluse hoidmist Ameerikas. Teda peetakse maailma pikima karjääriga poliitikuks üldse. Selline mees võiks kergelt unustada oma juured, oma esivanemate juttudest müütideks muutunud Hiiumaa. Tegelikult on aga pigem vastupidi - hiidlased ise on unustamas neid, kes saarelt suurde ilma ära läinud. Peaaegu kõik Ernst Jaaksoni esivanemad olid pärit Jausa külast, mis on tuntud ennekõike meremeeste külana. Jaakson ise Hiiumaal ei sündinud, kuid kandis kogu elu endaga vanemate poolt kaasa antud avarat pilku maailmale, sõbralikku suhtumist inimestesse ja tahet asju korralikult lõpule viia. See kõik tegi temast maailma poliitikas mehe, kelle kohta öeldakse Grand Old Man.


 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv