Kultuur ja Elu 2/2005


Kultuur ja Elu 1/2005

 

 

 

 


Valeturakas

Kahju, et isamaalased eesotsas Mart Laariga ei suutnud kommunistidest platsi puhtaks lüüa. Ise kommunistid aga aru ei saa, et ei kõlba praeguse aja poliitikasse, et nende aeg on läbi. Pole näinud ega kuulnud kedagi, kellel oleks häbi, et ta kuulus EKP-sse. Avalikult pole ükski seda tunnistanud. Aga sööda kommunisti, mis sa söödad – kommunist vaatab ikka Moskva poole.

Ja rahvas oleks kui pime, tuleks sõna otseses mõttes silmaarsti juurde nägemist kontrollima saata. Kuidas muidu pannakse omariiklust juhtima inimene, kes 25-50 aastat oma punast karjääri ehitas?
Venelasele polegi tegelikult midagi ette heita. Tema tegi, mida teha oskas: tuli, okupeeris, lõhkus, küüditas, hävitas, tegi kolhoosid-sovhoosid. Lõhkus ise need ka ära. Läks minema, mülgas taga. Kus ta mujal teisiti on teinud?

Eesti riikluse mõte on moonutatud. Mis siin imestada, et inimesed on poliitikutele selja pööranud. Rahvas tunneb ära, kui keegi mängib valeturakat.

Tea Kurvits,
Kultuur ja Elu peatoimetaja



 

 

kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv