|
|
Viimase kaheksateistkümne
aasta jooksul voolis Voldemar Luht sangleppa üle viiesaja
tööd rügava puuhobuse, jäädvustades
neis eesti rahva loo, meie talu- ja töökultuuri.
Foto: Tõnis Möldre. |
Hobulausuja Voldemar Luht
voolis eesti ajaloo sangleppa
tekst: Margit-Mariann
Koppel
Meie
parimale hobustetundjale, tänavu 21. juulil Toonelasse lahkunud
Olustvere valla Rukkisaadu talu peremehele Voldemar
Luhtile (85) mõeldes
meenub film hobulausujast – mehest, kes mõistis kaeramootorite
hingeelu ja keelt, oskas vaadata ja õpetas meid vaatama
maailma läbi hobuse silmade.
Voldemar Luhti võib
kindlasti Eesti hobulausujaks pidada. Hobustesse kiindus Luht
juba lapsena oma isatalus, mil terve maja oli tema joonistatud
hobuste pilte täis riputatud. Koos Sakala ajakirjaniku Aime
Jõgiga kahe aasta eest käsitöömeistri tööviljad
filmilindile vändanud Tõnis Möldre meenutab järelehüüdes
28. juulil ajalehes Sakala lugu, kuidas üks talu hobune tuli
koguni Stalini lastele loovutada. See juhtus Vene baaside rajamise
ajal, kui Voldemar koos isa ja hobustega Võhma tulevasel
lennuväljal mullatöid tegi. Vene kindral oli soovinud
osta Stalinile hea hobuse. Pärast tunti heameelt, et ilus
loom kolhoosielust pääses. Ent rasketel aegadel tuli
Voldemar Luhtil kui kulakuks tunnistatud pere pojal aasta aega
metsavennana veeta.
Viimase kaheksateistkümne
aasta jooksul voolis hr Luht Rukkisaadu talu kõrvalhoone
pööningul sangleppa üle viiesaja tööd
rügava puuhobuse. Selle kõrval nikerdas ta puitu ka
Eesti tähtsündmusi, näiteks rahvuslipu õnnistamise
Otepää kirikus ja sugulase ja riigimehe Jüri Vilmsi
kõmupakkuva traagilise sõidu üle Soome lahe.
Eesti tööhobust tutvustav ratsu kannab Lehola Lembitu
piigiga meest. Tõnis Möldre muretseb, kas sai valmis
Madisepäeva lahingu tanner. Kui nad viimati kohtusid, oli
selleks tehtud kolmkümmend hobust. Üks meistri viimaseid
muresid oli hool selle eest, et kindral Laidoneri ratsamonumendil
hobune ikka hobuse moodi välja näeks.
Neis rohkem kui viiesajas puuhobuses jäädvustas Voldemar
Luht eesti rahva loo, meie talu- ja töökultuuri. Saame
oma esivanemate elu näha ja läbi elada Olustvere mõisas,
kuhu need puuhobused on kavas ühtse kollektsioonina välja
panna.
Ekspositsiooni kogumiseks on vaja 250
000 krooni. Sellest summast on 150 000 krooni tarvis koguda korjandusega.
Idee eestvedajad kutsuvad kõiki eesti patrioote, kultuuri-
ja ajaloohuvilisi ja hobusesõpru ning teisi metseene annetama
raha eriarvele Eesti Ühispangas, kontole 10220039170014,
mille omanikuks on mittetulundusühing Viljandimaa Turism.
|
