Kultuur ja Elu 3/2004


Kultuur ja Elu 2/2004

 

 

 

 



Linnus Gutenberg Balzers´is.

Liechtenstein hindab rahvuslikku identiteeti

tekst: k&e

Liechtenstein on Euroopa pisimaid riike, vaid 160 km2. Kuid vahel võib väikeriik olla suurem kui suurriik. Liechtensteinil jätkus näiteks julgust hääletada OSCE avaistungil Venemaa poolt peale surutud resolutsiooni päevakorda võtmise vastu. Missugune on Liechtensteini kultuuripoliitika ja kuidas vastutab riik kultuuri arengu eest?

Kultuuripärand kujundab meie identiteeti ja maa imagot. Liechtensteinist rääkides on siin olulisimat mõju väärtuste kujunemisele avaldanud kristlus. Rohkem kui 80% elanikkonnast (34000 inimest) on katoliiklased. Asudes tähtsal Põhjast Lõunasse viival teel, oli riik sajandite vältel erinevate kultuuride kokkupõrgete ja segunemise tandriks, mis on vajutanud kultuurimällu kestva jälje. Rohumaade nimed pärinevad Rooma impeeriumi päevilt, iidsed matmispaigad on tunnistajad paganlusest, iseseisvusaegsed ehitused ja kirikud on kontrastiks põlisele taluarhitektuurile.
Mõjuvõimsate naabrite Šveitsi ja Austria tõttu on Liechtensteinil algupäraseid tavandeid vähe. Kohalikud kombed põhinevad nii kristlikul kui paganlikul kultuuril, legendidel ja igapäevaelul. Võib öelda, et vaatamata pikale kirevale poliitilisele ajaloole, on Liechtenstein riik, kus alles luuakse oma traditsioone.

Sügis paneb lehmadele südamed kaela

Et käes on sügis, siis näiteks üks selle aastaaja huvitavamaid kombeid on “Kuhherzie” ehk “Väikesed lehmasüdamed”. See tava pärineb keskajast ning on omane vaid maa ülaosale. Minevikus nikerdasid talumehed Alpides käepärastest materjalidest väikseid südameid, mis riputati külge parimatele lüpsilehmadele. Kunstlilled ja kirevad riideribad väljendasid samuti rõõmu ning tänulikkust selle eest, et kari suudeti mägedest kaotusteta tagasi tuua. Kui Alpides juhtub õnnetusi, siis lehmadele südameid külge ei seota. Iga farmer on uhke selle üle, kui tema laudaust ehib palju puust südameid.
Rahvuspühal, mida peetakse Vürst Franz-Joseph II sünnipäeva auks, tähistatakse ühtlasi rukkimaarjapäeva ehk Maarja Uinumispüha. Hommik algab Vaduzi lossi all laiuval rohumaal peetava piduliku missaga, kus kõnelevad ka vürst ning parlamendi esimees. Seejärel külastavad inimesed vürsti aeda. Pärastlõunal peetakse Vaduzi kesklinnas suur festival, mis lõpeb suurejoonelise tulevärgiga.
Liechtensteini vürstiperekond on vanimaid aadliperekondi Euroopas. Esiisa Hugo Liechtensteini on mainitud aastal 1136. Vürst Franz-Joseph II oli valitsevatest vürstidest esimene, kes aastal 1938 püsivalt Vaduzi elama kolis.

Kultuur on riigi vastutus

Eesti ja Liechtensteini kultuuripoliitikat võrreldes on sarnasus selles, et mõlemal maal on riiklik kultuuripoliitika. Kuid kui meil Eestis valitseb visioonide, ambitsioonide, pretensioonide ja mänedþmendi puudus, siis Liechtenstein seda probleemi ei põe, vaid tegutseb kultuuri vallas nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil väga vilkalt. Kui meil jagab ministeerium vaid raha, siis Liechtensteinis pakutakse riigi poolt ka kultuuri tegemiseks vajalikku infrastruktuuri.
Liechtenstein tunnustab kultuurimaana kultuuri tohutut väärtust rahvusliku identiteedi loomisel ja säilitamisel. Üks olulisi identiteedikandjaid on teadagi keel ja kuigi riigikeeleks on siin saksa keel, räägitakse igapäevaelus kohalikku alamsaksa dialekti. Juba see eristab liechtensteinlasi naabritest. Ka rahvariietel on kindel osa iseolemises. Neid kantakse nii perekondlikel üritustel kui kohalikel ja rahvuslikel sündmustel. Kindlasti võivad liechtensteinlased olla uhked oma kunstkäsitöö ja postmarkide disaini üle. Väheste loodusvarade tõttu on liechtensteinlased panustanud oskustööjõudu vajavate tööstusharude arendamisse – asi, mille vajadusest meil vaid räägitakse. Nemad on leidnud selles vallas oma koha, olles ühed maailma parimad kunsthammaste tegijad, vilunud tipptehnoloogiliste seadmete meistrid ja väga head veinivalmistajad.

Kultuurikontseptsiooni 7 põhimõtet

Kultuur tähendab Liechtensteinis:
- osa rahvuslikust identiteedist
- inimese loometahte väljendust
- püsiväärtuste säilitamist
- elavaid traditsioone
- modernseid kunstiüritusi
- kaasaegsete trendide tutvustamist
- kultuurialast suhtlemist maailmaga

Kultuuripoliitikat hakati Liechtensteinis teiste Euroopa riikidega võrreldes viljelema küllaltki hilja, alles 1960-ndatel aastatel. Selles mõttes on tegu täiesti rohelise riigiga. Mahajäämus oli tingitud osalt sellest, et valitsev vürst resideerus kuni aastani 1938 Viinis, jättes riigi ilma kultuurist huvitatud ja majanduslikult jõukatest inimestest, kes oleks suutnud luua kultuurikeskuse. Majanduslik tõus 1950-ndatel soodustas kultuuri arengut ja andis riigile selles vallas kindla missiooni. Nii katoliku kirik kui Ajalooline Assotsiatsioon olid organid, mis kujundasid riigi kultuuri 20. sajandil. Rahvusmuusemi, Arheoloogia ühingu ja Ajalooliste monumentide ning kultuuriväärtuste säilitamise ühingu loomine algatati Ajaloolise Assotsiatsiooni poolt. Asutamisest alates on pälvitud toetust endiselt riigipealt vürst Johann II von Liechtensteinilt, kes oli kultuurihuviline ja kelle perekonna kogud, sealhulgas hinnalised kunstiteosed, toodi pealinna Vaduzi 1938, kui vürst siia kolis.
Helilooja Josef Gabriel Rheinberger ja maalija Ferdinand Nigg on Liechtensteini kultuuri esimesed pioneerid, kuigi mõlemad töötasid peamiselt Saksamaal. Koos teiste loovisiksustega, kes olid oma riikidest poliitiliste tormide eest Liechtensteini põgenenud, sealhulgas vene maalikunstnik Jevgeni Zotow, lõid nad oma töödega kultuuri arenguks soodsa pinnase.
Kuuekümnendatel-seitsmekümnendatel aastatel loodi mitmeid tähtsaid kultuuritempleid: Rahvusraamatukogu, riiklik nõukoda kultuurialastes küsimustes ja fond “Pro Liechtenstein”, samuti muusikakool ning riiklik kunstikollektsioon.
1990-ndatel algas kultuuripoliitikas uus faas. Peasihid on veelgi tõhusam kultuuriürituste tutvustamine, kultuuripildi kujundamine ja koordineerimine. Oluliseks etapiks sel teel oli Kultuuri Promotsiooni Akti vastuvõtmine ning Kultuuri- ja Spordiministeeriumi juurde keskse kultuuriküsimustega tegeleva üksuse loomine.
Aastal 2001 kulutati Liechtensteinile riigi poolt kultuuri heaks 22 miljonit šveitsi franki.
Liechtensteinlased, kes teevad tihedalt koostööd Euroopa Liidu struktuuridega, olemata siiski Euroopa Liidu liikmed, rõhutavad suhetes Euroopaga, et üksteisele lähenemine ei pea tähendama samasuguseks muutumist ega erisuste nivelleerimist, vaid rahulikku kooseksisteerimist, üksteise tundmaõppimist ning eripäradega arvestamist. Sest see, mis teeb meid erinevaks, moodustabki meie identiteedi.


 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv