Kultuur ja Elu 2/2004


Kultuur ja Elu 1/2004

 

 

 

 


Tantsides läbi elu

tekst: MARGIT-MARIANN KOPPEL


Ulvi ja Ilmar tantsuhoos. Esimesed Eesti lahtised meistrivõistlused hobitantsijatele 28. aprillil 2001 Nõmme Kultuurikeskuses.

Eesti vanima tegevtantsupaari Ulvi Luht-Meos (67) – Ilmar Meos (72) jaoks on tants eelkõige rõõmus ja tore elustiil. Võistlustel on läbi aegade oldud alati parimate seas.

Nende harmoonilist sädelevat tantsu, mis sai kroonitud kohtunikuks olnud Kristiine Esko poolt esikohaga sambas, sai nautida 14. veebruaril Mustamäe Kultuurikeskuses Kaja tegutseva tantsuklubi Rondo poolt korraldatud harrastustantsijate sõpruskohtumise võistlusel “Mustamäe Luitel”.

Tants on liikumisravi

“Ma pole veel oma elus nii väikest, nii vana ja nii suure kopsumahuga inimest näinud!” kõlas kord arsti imetlev hüüe Ulvile. Tantsutreener Ants Tael nimetab tantsu mototeraapiaks – see tähendab liikumisravi. Ja tõesti, reuma on Meoste peres tundmatu, tantsukultuur aga tähtsal kohal – sellest tunnevad rõõmu kõik.
Ulvi ja Ilmar elavad Tallinna Mustamäe mändide all, kenas, valge mööbliga sisustatud ühetoalises korteris. Ulvi pensionist makstakse arved ja Ilmari omast elatakse. Oma tütre Kerliga on Ulvi tantsinud rahvakunstiansamblis Leigarid ja poja Raivoga klubides Hõbe-Must ja Ritmo. Tantsupisik on nakatanud ka Ulvi tütre 6 last. Kõige kaugemale, A-klassi, on välja jõudnud Ilmari tütar Tiina Meos koos Janek Randlaga, kes praegu Eesti 10-tantsu meistrivõistlusi korraldab.
Ulvi 60 ja Ilmari 65 juubelil tehti sugulaste ja sõprade rõõmuks demonstratsioonesinemine. Ulvi tantsis ladina-ameerika tantse 3 põlvkonnaga: abikaasaga, pojaga ja tütrepojaga. Peoõhtul on Ulvi ka oma 6aastase tütretütre partneri Martiniga chat-cha-chad tantsinud. Pärast võttis poisi sülle – asi, mida ta elus ühegi partneriga teinud pole.
Ulvi ütlebki, et kõige suurem väärtus tantsupõrandal on partner. Esimeseks ja seni parimaks tantsupartneriks võistlustantsus on olnud Toivo Aus. Kõik partnerid olid Ulvist nooremad, isegi kahekümne aasta võrra. Kord juhtus Ulvi treenerile ütlema, et tahaks halli peaga ja et oleks temast vanem. Et võiks olla selline nagu Ilmar Meos! Ei osanud Ulvi arvatagi, et soov võiks täide minna, aga kord oli klubil medaleid tarvis ja Ulvil tuli helistada ei kellelegi muule kui Ilmarile endale, kelle rohkete hobide hulka kuulus muuhulgas medalite ja märkide tegemine. Saadi kokku, veidi hiljem hakati koos tantsima ja 29. dets. 1993 laulatati Tartus Pauluse kirikus paari. Oma ja sugugi mitte väike roll Ulvi südame võitmisel oli Ilmari tehtud hõrgul, vastupandamatu armunektarina toimival ebaküdoonialikööril.

Ulvi Luht – suguvõsa hoidja ja kroonik

Viljandis sündinud ning Pauluse kirikus ristitud Ulvil oli tants sündides sees. Ema ütles ikka, et kui muusika hakkas mängima, siis Ulvi hakkas liikuma. Ema ja isa olid head tantsijad ja lauljad. Isa mängis hästi bajaani. Kirikuõpetaja küsis isa matustel Ulvi käest, kas isa laulis, tantsis ja pilli mängis? Saanud kõigile jaatava vastuse, ütles kirikuõpetaja, et näete, see ongi suur varandus.
Isa sündis Viljandimaal, Kõo vallas. Vanaisal ning vanaemal oli Maalasti külas Uuetoa talu. Neil oli kümme last, kellest kasvas üles kaheksa: 4 poega ja 4 tütart. Vanaema soovis hiljem, et tema lastel sihukest vaeva näha ei tuleks. Väega lausutud sõnad läksid täide ja tütardel lapsi ei sündinud.
Kaheksa last läksid kõik pesast välja. Paljudel tuli Siberi teed käia. Külmale maale jäänutele on mälestuseks kivid Pilistvere kivikangrus ja nimed raamatus “Sakalamaa ei unusta”. Lähedastest viidi ära onu pere nelja lapsega. Kui onutütar Leida tagasi tuli, pakuti koostööd KGB-ga. Keeldumise eest saadeti ta uuesti Siberisse. Onupojad on üldse väga tublid olnud, jutustab Ulvi. Tuntud käsitöömeister, suguvõsa elav leksikon onupoeg Voldemar Luht (85) joonistas juba siis talu hobuste pilte täis. Hiljem sai Vollist parim hobustetundja Eestis. Vanemas eas hakkas nikerdama puust makette kõikidest hobustega tehtud töödest. Teine onupoeg Elmar Luht on eestiaegne tuntud ühistutegelane. Juba Elmari teine vanaisa, Mart Lang oli Võhmas ühistutegelane, kelle eestvõttel tehti ära väga palju. Viimases sõjas sattus Elmar vene poolele, tema vend, praegu Viljandis muusikapoodi pidav Karl Luht, saksa poolele. Elmari kohta tuli omastele surmateade ja leinakuulutuski pandi lehte. Õnneks selgus mõne aja pärast, et kuuldused Elmari surmast olid enneaegsed.
Vanaema tädipoeg on tuntud riigimees Jüri Vilms, kelle sünnist möödus tänavu 13. märtsil 115 aastat.
Suguvõsa krooniku ja uurija Ulvi Luhti algatusel koguneb suguvõsa alates 1991. aastast igal suvel augustis Uuetoale.
Ulvi vend sai surma saksa poolel võideldes. Kõrval juhtus olema sõber, kes tõi ära kuuliauguga rahakoti. Isal tuli võidelda kolmes sõjas ja kolm korda vangis olla. Tütar oli kuuendas klassis, kui saksa poolel võidelnud isa vene vangist koju jõudis. Habetunud isa vaatas pisarsilmil tütart, tütar tunnistas isa. Ei teadnud nad siis, et pealekaebus viib isa kohe veel kolmeks aastaks vangi. Naabrimees oli palunud isalt abi, et õunad Tallinna turule viia. Luhtide korterisse majutatud Venemaa eestlased kaebasid isa peale – spekulant!
Sõja ajal elas Ulvi emaga kahekesi Viljandis. Et tütrele tantsimine väga meeldis, leidis ema võimaluse panna laps stuudiosse, mida tegi Ugala näitleja Ly Laar. Koolis oli väga huvitav võimlemisõpetaja Frieda Rosenberg, kellest tahetakse nüüd raamatut kirjutada. Kes tema rühmas kõige paremad tantsijad olid, ei pidanud maksma. Ulvi oli üks neist. Uus võim lasi aga õpetaja Rosenbergi lahti, sest ta oli välismaal õppinud ja seda pandi kole suureks süüks. Et tantsuõpetajaid ei olnud, aga tantsutahe oli, tuli ise tantsu õpetama hakata. Kooli liuväljal tegid lapsed jääpidusid. Õmmeldi kostüümid ja valss algas…. Ikka paaris, tüdruk ja poiss. Tuled põlesid, koolimajast kostus muusika. See oli nagu muinasjutt.

Lõpetamata romanss Neeme Järviga

Peale kooli lõppu tuli Ulvi Tallinnasse tantsujuhiks õppima. 1956. aastal pääses ta tantsutaat Ullo Toomi juhitavasse Riikliku Filharmoonia tantsurühma. Siia aega mahub ilus romanss Neeme Järviga, kes oli väga tore poiss ja haris noort neiut musikaalaselt väga kõvasti. Tutvudes olid mõlemad 21aastased. Neemega käidi ja jalutati alati Kadriorus. Ta oli suur tordisõber ning kui külas käis, pakkus Ulvi talle alati torti. Kui Neeme Leningradis õppis, peeti kirjavahetust. Sellest ajast on pajatada põnev seik. Toona elas Ulvi Kuhlbarsi tänaval ja kord teda koju saates rääkis Neeme mingi teose kohta, et huvitav, kas seda peaks juhatama nii, nagu Roman Matsov või nagu tema õppejõud Nikolai Rabinovitš. Ulvi ütles talle, et tead, ära juhata nii, nagu Matsov, ära juhata, nagu Rabinovitš, juhata nii, nagu Neeme Järvi. Neeme jäi seisma: “Mis sa ütlesid nüüd? Vohh! Kuidas ma ise selle peale pole tulnud!”
Ulvi oli sunnitud romansi katkestama, sest kavaler, kelle ta kavatses alkoholiprobleemide tõttu hüljata, üritas end tappa. Abielluti ja sündisid lapsed. Kuus aastat elavat põrgut veenis lõplikult, et armastus joodikut ei paranda. Ulvi tantsukarjäär jätkus vilistlaste rühmas, mida juhtis Heino Aassalu. Kui 1969 loodi Kristjan Toropi juhtimisel rahvakunstiansambel Leigarid, läks Ulvi sinna.
Kõigi tegemiste juures jõudis Ulvi vahepeal õppida kirjakunstikoolis Villu Tootsi käe all, kes oli härrasmehe kehastus. Kui oli klubiõhtu, tantsitas hr Toots kõik naised läbi. Tal oli väga hea rütmitunne ja nagu ütleb Ulvi: kalligraafia ongi ju kirjatähtede ballett. Sellest on olnud ka praktilist kasu – võistluste diplomite kirjutamine on alati olnud Ulvi hool.


Hõbehallid ja lubivalged

Kui poeg Raivo oli viiendas klassis, läks Jüri Tamm 37. keskkooli kursusi tegema. Ta valis endale parimad poisid ja sündis klubi DERBI. Koolinoorte meistritiitlid said Peeter Masing, Aivo Adamson ja Alar Kaasik. J. Tamme õpilane Almer Jansu on oma tantsukooli loonud. Ulvi tütar käis koos abikaasa Lauriga tema juures latiinot õppimas. 1980. a ütles ühe tüdruku ema peale kordaläinud võistlust, et kusagil pidid ka vanemad inimesed tantsima. Mindi Tselluloosi klubisse vaatama. Leiti partnerid ja alustati treeningut Ants ja Mall Taela juures klubis Hõbe-Must. Nooremaid seeniore vanuses 35-50 kutsus Tael naljatledes hõbehallideks ja vanemaid seeniore lubivalgeteks. Esimesed meistrivõistlused seenioridele korraldati Eestis aastal 1984. Osavõtt oli rohkearvuline. Kuni aastani 2000 tegi Ulvi kõik meistrivõistlused kaasa. Alates aastast 2001 korraldatakse võistlusi ka hobitantsijatele, millest Ulvi ja Ilmar osa võtavad.


Ulvi tütretütar Erika Uustalu koos partner Martin Boshliniga tantsuvõistlusel “Magus Algus”.

Ilmar Meose viis kirge

Elupõline tartlane Ilmar Meos on samuti olnud lapsest saadik tantsu sees. Kodustel pidudel käis laul ja tants. Suguvõsas on huvitav seik, et isa Elmuri õde Paula abiellus Paul Särega ja Pauli õde Linda abiellus omakorda Elmuriga.
1940. a omati metalli- ja plastmassitööstust. Oodati küüditamist, kohvridki pakitud. Kuid töölistega oli hästi läbi saadud ja õnneks polnud kaebajaid. Tööstusest jäädi muidugi ilma. Saksa ajal hakkasid isa ja onu sõjaväele suuski tegema ja pääsesid nii saksa sõjaväest. Vene aja algul olid veidi aega jooksus, ei saadud kätte.
Juba algkooli ajal tegeles Ilmar malega, ta on lõpetanud laste spordikooli nii males, kiiruisutamises kui korvpallis. Ka lapselapsed on ta maletama õpetanud. Kabes on Ilmar samuti üsna kibe käsi, omal ajal Eestis viie-kuue parema seas. Leiba sai teenitud algul fotograafina ja hiljem fotokeemikuna. Muuseas, ka Ulvi on fotofanatt. Tantsima hakkas Ilmar keskkoolis, kui kooli tulid tantsuõpetajad. Parimad noormehed kutsuti tüdrukutekoolidesse partneriteks. Nii see algas.
Ulvi lemmikud on tango, rumba ja pasodoble. Ilmar tantsib hea meelega kõiki. Kui elurõõmust pakatavat väärikat vanapaari tabab tantsutuhin, minnakse Kultuurikeskusesse Kaja memme-taadi tantsupärastlõunale, mis toimub Ülo Luhti juhtimisel kaks korda kuus laupäeviti kella kolmest viieni.
Mõlemal on oma elu elatud ning turvaline ja tore on koos vanaduspõlve pidada ja nautida. Järeltulev põlv sirgub mühinal. Ilmaril on 4 lapselast ja üks lapselapselaps. Ulvil on 7 lapselast. Neid kõiki tuleb hoida.
Suvel ollakse ühtse sumiseva mesilasperena Võsul, Ulvi tütre suvilas, kus perede vahel käib äge võistlus isetegevuses. Eelmisel suvel võitis karika Ilmari pere.
Ulvi ega Ilmar pole kuulunud ühessegi parteisse. “Meil on lastepartei!”


 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv