Kultuur ja Elu 2/2004


Kultuur ja Elu 1/2004

 

 

 

 



Anne kevadõites koduaias.

Sõnaleidur Anne Kahro

tekst: MARGIT-MARIANN KOPPEl

Poetess Anne Kahro on luuleveski, kes on võimeline öö jooksul kirjutama üle 50 „värsivililase“. Tema loojaisiksuse võtab kokku viienda luulekogu pealkiri “Kuupiste”. Kuu on Anne muusa, kesköine päike ja ööarmuke.

Tallinna lähedal Laagris sirgunud ja seal praegugi elavale Annele meenuvad lapsepõlvest loodusepildid. Eriti kevadel tuleb meelde see lapsepõlvetunne – need paiselehed ja sinililled...
Anne elab koos elukaaslase helilooja Urmas Sisaskiga, oma õe, venna ja vanematega isa ülesehitatud majas. Järjest enam tundub, et mitte vaid olude sunnil: “Ju me ikka vajame üksteist, vaatamata iseloomude erinevustele. Oleme õega väga lähedased. Ja meiesugustele “pilvis tantsijaile” ongi vaja sellist praktilise meelega inimest kõrvale nagu meie armas ema, kes meid aeg-ajalt maa peale tagasi tõmbab ja mõnest maapealsest asjast säästab.”
Iga aastaaeg võlub Annet millegagi: “Kevad on iseäranis imeline. Kevad seostub mulle sünniga, olen ju ka ise aprillilaps. Kiiskav päike, päev muutub pikemaks, sulav lumi, esimesed lilled, lindude varahommikune pulmalaul…
Nagu igal suvel, kavatsen selgi minna loodusesse seda ilu endasse koguma, võttes kindlasti kaasa ka fotoaparaadi. Kaunite loodusfotode tegemine on üks minu kirgi. Mulle meeldib suve mahlakas rohelus ja taimede ürgne lopsakus. Meri…huvitavate kivide leidmine kaldalt… Juulikuu hõbedaselt helkivad ööpilved… Augustikuine tähesadu…
Suve juurde on kuulunud alati ka jalgratas, trummiloitsud, suupill, parmupill, veidi ulakad aiapeod.”

Möllab ja mürgeldab luules

Esimese luuletuse kirjutas Anne vist seitsmeaastaselt. See oli ühest jõemudas veerevast näritud õunasüdamest, mille vähk kääridega pooleks lõikas. 11aastaselt tegi ta ohtralt jõulukarda kasutades valmis esimese “luulekogu”, mille emale sünnipäevaks kinkis. Ilmselt inspireerisid Annet ka loetud raamatud. Ta oli algklassides tõeline raamatukoi, tassis kotitäite kaupa Saue sovhoosi raamatukogust muinasjuturaamatuid koju. Lapsepõlvesõbratari Avega mängiti luulemänge. Üks lemmikmäng seisnes selles, et kumbki valis raamatu, kust deklameeriti paatoslikul häälel kordamööda üks luulerida. Tulemuseks oli uus luuletus, mille absurdsus valmistas palju nalja.
Kui algklassides sündis luule juhuslikult, siis 15aastaselt hakkas Anne teadlikult kirjutama. Ajendiks oli elu esimene suur armastus.
17aastaselt kuulis ta Eesti Luuleliidust ja sattus suvelaagrisse, kus äratas Ingvar Luhaääre tähelepanu kolme täiskirjutatud luulekaustikuga. Järgmisel aastal esines ta luuletustega Hommiku TV-s ning sai Luuleliidu korraldatud “Luulekevade” laureaadiks. Hakkas oma loomingut siin-seal avaldama, lõpuks ka Loomingus. Nii see luulevanker veerema hakkas.

* * *
End tähena su kõrval hakkan tundma –
lendtähena (!) kas lendan mööda und ma?
vendtähena end saan su juures tundma,
rändtähena kas läbin sinu und ma?
händtähena ma õpin ilma tundma.

* * *
Lugesin raha –
see sai ruttu otsa,
sest olen kiire lugeja
ning rahatähtede peale on vähe kirjutatud.
Mu viimased “suitsupääsukesed”
ainult vilistasid nende eest valatud higi peale
vastostetud teekannus.

* * *
Ei kõiguta mind miski ega keski,
Hoo sissesaanud olen Luuleveski.
Mu tiibe alla sööstnud võimas luul…
Kui uuesti kord maandun*, olen Kuul.

Ma uudseist muljeist sõnu jahvatan.
Ja neid on, oeh, kui palju! –
Plahvatan…

* Kui Kuule maandun, siis tegelikult – kuundun.

 

Varjatud palged

Kooliajal oli Anne lootustandev sporditüdruk. Ta õppis suusaklassis, aga hakkas hoopis tõsiselt ujumistrennis käima. Nüüd tegeleb vabal ajal joogaga, vahel ujub.
Lapsena tegi ta lustlikke karikatuure – seda nimetab ta oma raiskuläinud andeks, sest sinnapaika see jäigi.
Ka muusikal on Anne elus oluline roll. Ta oskab mängida suupilli ja parmupilli ning tegeleb tantsimisega. Lemmikud on Bali ning kreeka rahvamuusika (Zorbas jt), Itaalia ning Hispaania muusika (Manu Chao Esperaza...), jazz, klassika, spiritistlik muusika jne.
Mateeriainimeste silmis on Anne äraspidine olevus. Lapsemeelne ja eluvõõram/arem inimene, kes oma mängutoosi igaühele ei ava ning ümbritsevasse asisesse maailma eriti ei süvene. Anne armastab absurdi, jaburaid situatsioone ja situatsioonikoomikat. Mõnusas seltskonnas viibides muutub ta vahel naerutavalt teatraalseks. Anne on ka kohalikke loomeinimesi ühendava “IDEE” klubi ideegeneraator. Peaaegu kümme aastat on see klubi andnud talle hingelist tuge, ideid ja pakkunud loomingulist väljundit väga erinevate ürituste näol.

30 on hea vanus

“Kui olin 20, kippus vahel mõni vanem ja elukogenum inimene minu isiklikku ellu sekkuma ja see mõjus ülekohtusena. Püüdis oma kogemusi näiteks tuues kõrvalt õpetada, kuidas “õigesti” elada tuleb. 30. eluaastatele lähenedes on selline probleem ära kadunud, et keegi õpetama tuleb.
Samas tunnen, et kujunen kogu aeg edasi ja maailmavaade küpseb koos minuga. Praeguseks pole mul suhtumine igasse ilmanähtusesse selgepiiriliselt välja joonistunud ja mind täitsa huvitab, mismoodi näen maailma 40- või 50-selt. Aasta-aastalt vanemaks saamine on põnev protsess. Ma pole veel valmis.
Sealsamas tajun 30. eluaastat mingisuguse verstapostina tõesti. Võiks oma teel nagu mingi vaia märgistuseks maasse lüüa. Seisaks justkui teelahkme ees, kus elutähtsaid otsuseid ei saa enam kaugele edasi veeretada, nagu siiani. Tuleb otsustada või selgusele jõuda – kas luua pere või on saatus mulle mingi teistsuguse tee käia määranud.”
Anne elab tänases päevas ega tee pikalt plaane ette. Siiani on saatus teda ise enda järel “meeldivas suunas” lohistanud ja päevast päeva mingeid üllatusi ja meelepäraseid töid-ülesandeid välja pakkunud. Tahaks panna kokku lembeluule kogumikku, ent materjali on nii palju, et lihtsalt ei orienteeru selles. Ka on pidanud lauast sahtlid üle ühe välja tõmbama, sest aja jooksul kogunenud sõnamängude kuhi ühes sahtlis lõhkus teise sahtli põhja ära. Vaim sai mateeriast võitu. Järelikult peaks millalgi filoloogilisi ulakusi täis kalambuurikogumikule “Silpharakas” noorema “õe” või “venna” tegema.

Armastus ja unistused

Hiljuti imetles Anne teleskoobist, kuidas Jupiteri kuud Io ja Ganymedes teineteisele lähenesid, kuni kallistuses ühinesid. Kui ta mõtleb sõnale “armastus”, siis mõtleb just sellele sülelusele ja sellele, mida sel hetkel tundis.
Senine elu on toonud ellu põnevaid mehi ja suhted nendega, olgu need vahel ka vaid platoonilised armumised, on mõttemaailma kujundanud ning rikastanud.
Anne tahaks rännata, kolada looduses, tõmmata ninna niiske sambla lõhna, imetleda vahelduvaid maastikke rännakuil kaugete maade taha... Muudkui oleks kuskile teel. Viimastel aastatel on ta uidanud ainult Eestimaa looduses. Augustis ootab ees reis kaunisse Kreekasse.
Seiklustemaias Anne kasutas rändamiseks isegi unenägusid. Ta avastas, et kehast väljumine on mingil määral harjutatav oskus. Esimene hingerännak jättis kordumatu elamuse ja tekitas pöörast soovi seda uuesti ja uuesti kogeda.

* * *

ANNE KAHRO

Sündinud 20. aprillil 1974 (ülemisel pildil), elab ja on üles kasvanud Laagris.

Koolid:
Õppinud Tallinna 28. 8-kl. koolis (spordiklass), Tallinna 61. Keskkool, Türi KPK-s zootehnikat, Tallinna 20. Keskkoolis ning Tallinna 6. Õhtukeskkoolis.

Töö ja looming:
Töötanud sekretärina, algkooli emakeeleõpetaja ning koduõpetajana. Praegu on vabakutseline ja FIE (tegelikult nimetab ta ennast MFIE-ks – metafüüsilisest isikust ettevõtjaks).

Alates 1991. aastast on tema looming – luuletused ja esseed – näinud trükivalgust erinevates väljaannetes, sh Loomingus. Viimasel ajal kõige rohkem naisteajakirjades (eelkõige Anne).
Annelt on ilmunud viis luulekogu: “Nälkjast!” (1994), “Helesinilane” (1995), “Erutus elutus kohas”(1996) “Viie kella tee”(1999), “Kuupiste” (2003). Ta on Urmas Sisaski lapsepõlvemälestuste raamatu “Sindrinahkses kasukas”(2000) ja sõnamängude kogumiku “Silpharakas” (2002) autor.

Elukaaslasest helilooja Urmas Sisask on tema tekstidele palju muusikat kirjutanud. Ühistööna sündinud kuus kantaati on kõlanud TPÜ Naiskoori, RAMi, Ameerika Ühendriikide eestlaste naiskoori ning segakoori Noorus esituses. Teos “Kantaat Armastusele” on jõudnud ka CD-plaadile “Kahest üheks”



 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv