|
|
Holland innovaatiline maa
tekst: K&E
Põhjamere
kaldal, Euroopa kolme suurima jõe, Reini, Maasi ja Schelde
suudmesse pitsitatud väga suure väikese maa – Madalmaade
Kuningriigi (Koninkrijk der Nederlanden). Hollandi majandus ja
kultuur rajaneb piimale, võile ja juustule. “Üksteise
kultuuri tundmine on suhtlemise alus,” rõhutab Hollandi
suursaadik Eestis
pr Joanna M. van
Vliet.
30. aprillil
rahvuspüha tähistanud hollandlased võtavad õige
pea üle Iirimaalt Euroopa Liidu eesistujamaa teatepulga.
Rahvuspüha on kuninganna päev. Aastal 1909 sündis
kuninganna Juliana, kes samal päeval 71 aastat hiljem võimu
tütar Beatrixile pärandas. Tänavu kevadel lahkus
armastatud kuninganna Juliana meie seast.
Kuninganna Juliana võttis sünnipäeval vastu kultuuriorganisatsioonide,
seltside ja ühenduste esindajaid, kes teda õnnitlesid
ning kõikjal pidutseti ja peeti laatasid. Sellest kujunes
väga pidulik, lõbus ja tähtis sündmus. Kuninganna
Beatrix jätkas traditsiooni, muutes seda põnevamaks
sel moel, et külastab igal aastal kahte linna, mis selleks
puhuks tema auks programmi ette valmistavad.
Hollandlased on monarhia üle õnnelikud ning toetavad
seda kui märki järjepidevusest. Aegade jooksul on süsteemid
muutunud, kuid Oranjede dünastia on aastasadade vältel
olnud alati osa sellest, nii headel kui halbadel aegadel. Praegu
kehtib Hollandis konstitutsiooniline monarhia.
“Silgud
pütis”
Eestist pindalalt veidi väiksemas (36 900 km2, koos siseveekogudega
41 500 km2) ning kaheteistkümneks provintsiks jagunevas Hollandis
elab 16, 2 miljonit inimest. Kolmandik neist elab Randstadis,
mille moodustavad Amsterdam, Rotterdam, Haag, Utrecht, Haarlem,
Leiden, Hilversum ja väiksemad asulad. Päev otsa kestvad
liiklusummikud on igapäevane nähtus.
Mõni ime, et loodust armastav hollandlane, suursaadik pr
van Vliet, kes saabus Eestisse septembris 2001, tunneb rõõmu,
et siin on võimalik metsas jalutada hingelist kohtamata.
Pr van Vliet on tõenäoliselt ka ainuke oma kodumaa
kolleegide seas, kes on sõitnud autoga mööda
jääteed mandrilt Hiiumaale ning tunneb selle saavutuse
üle siirast uhkust. Siinse saadikutöö teeb tema
jaoks põnevaks otseste suhete loomine ja arendamine. Esimene
mulje Eestist oli väga kodune. Armsaks on saanud ka lumi
ja talv, mis on siiski natuke pikk. Eesti loodus oleks vaieldamatult
üks magnet hollandlasest turistile, kes saab siin puhata
inimestest, nautides rahu ja avarust. Asi, mida Hollandis ei leidu.
Teiseks huvitab hollandlasi maa areng ning Eesti äratab huvi
kui näide lühikese aja jooksul edukalt arenenud riigist.
Ela normaalselt,
see on piisavalt hullumeelne!
Hollandlased on germaani rahvas, kes on kujunenud friisi, saksi
ja frangi hõimudest ning on väga lähedased flaamidele.
Nad on väga tõsised, korrektsed, sõbralikud
ja avatud, erinevatest kultuuridest huvitatud inimesed, kelle
ellusuhtumise aluseks on rahvuslik ütlus: Doe maar gewoon,
dan doe je gek genoeg! Eesti keeles kõlab see: ela normaalselt,
see on piisavalt hullumeelne!
Eestlasi ja hollandlasi ühendab see, et oleme kaubandus-
ja mererahvad, kes armastavad loodust, tunnevad huvi rahvusvaheliste
suhete vastu, on avatud teistele kultuuridele ja püüavad
üksteise kohta õppida.
Nii Eesti kui Holland on lauskmaad, meil on üks 300 meetri
kõrgune küngas (Hollandis Vaalserberg, 322 m), meie
põhja- ja lääneosa piirneb merega, meil on suur
idanaaber ja väike lõunanaaber. Hollandi puhul vastavalt
Saksamaa ja Belgia.
Hollandi kuldaeg ühe Euroopa suurima koloniaalimpeeriumina,
mil asumaade pindala ületas emamaa oma 82 korda ja rahvastiku
arv 6 korda, jääb sajandite taha, kuid praegugi Hollandile
kuuluval Kariibi meres asuval Aruba saarel on sündinud loodusfotograaf
Fred Jüssi ning eurolaulik Dave Benton.
Juustupead
Hollandile mõeldes meenuvad tulbid, tuulikud, vohavad rohelised
aasad ja friisi tõugu mustakirju lehmad, hollandi juust,
müstiline valgus ja maalikunst, maalilise arhitektuuriga
pealinn Amsterdam, ka eesti meremeeste lauludes jäädvustatud
“Euroopa naba” sadamalinn Rotterdam…
Rääkides kultuurist, ei saa üle ega ümber
ilmakuulsast hollandi juustust. Tegemist on maailma suurima juustueksportijaga.
Sestap ei ole liialdus väita, et hollandi kultuur on igast
kaarest juustust ümber piiratud, sest hollandlased pigem
müüksid seda kui raatsiksid süüa. Omal ajal
kutsutigi neid “juustupeadeks”, sest sõdades
kasutasid nad puidust juustuvorme kiivritena.
Lisaks piimasaadustele annavad majanduses tooni teenindus, pangandus,
elektroonika, digitaalne meedia, aiandus ja laevandus. Suurima
osa 434 miljardi dollari suurusest SKP-st annab teenindussektor
– 71, 2 %.
Tõrvatilgaks majanduse meepotis on tõik, et Holland
on peamisi ebaseadusliku amfetamiini ning teiste sünteetiliste
narkootikumide tootjaid Euroopas ja oluline värav imporditavale
kokaiinile, heroiinile, hašišile ja ecstasyle. Aidsihaigeid
oli 2001. aastal 17000 (0,2 % rahvastikust). Suur pangandussektor
ahvatleb rahapesijaid.
Hollandi
kultuuripoliitika distantseerus keskvõimust
Teistest Euroopa riikidest eristuvad Madalmaad kirkavärvilise
multikultuursusega, pakkudes elavat kontrasti pragmaatilise liberalismi
ja kalvinistlikele põhimõtetele rajatud kultuuri
vahel. Selles kultuuris on võtmesõnaks konsensus,
hooplemine on kurjast ning tühjast asjast kära tegemine
vääritu.
Ametlikeks keelteks on hollandi ja friisi keel. Keskmine oodatav
eluiga on meestel 75,85 aastat ja naistel 81,76 aastat. Iive on
positiivne (0,5%).
Usklikest on enamus rooma katoliiklased (31%) ja protestandid
(21%). Kuid tervelt 40% rahvastikust ei ole ennast religioosselt
määratlenud ning paljud kirikud on saanud uue sisu kunstigaleriidena.
Miks ei võiks näiteks ka meil seda igati elutervet
ideed arendada?
Kultuurielu on Hollandis väga aktiivne ja elab hetkel reformi
tähe all. Poliitika, kus varem anti väga palju rahalist
toetust üksikisikule, on muutunud. Uut kultuuripoliitikat
kannab neli vaala: väljendusvabadus, mis on hollandlaste
filosoofia alus; sundimatus; kvaliteet ja distantseeritus keskvõimust.
“Tundsime, et keskvõim ei peaks igaühel kogu
aeg üle õla vaatama ja lõime kultuuripoliitika
elluviimiseks iga kultuurivaldkonna jaoks eraldi instituudid.
Eesmärgiks on vähendada bürokraatlikku ülereguleeritust
ning anda tegijatele vabamad käed. Asutuste tegevust rahastab
riik. Neil tuleb oma valdkonnas kultuuripoliitika eesmärkide
elluviimise kohta esitada tööplaan ning nad on selle
täitmise eest vastutavad. Valitsus kontrollib vaid raha kulutamist,”
selgitab pr van Vliet. “Kuid peale kunstide on ka teisi ühiskonna
arengut kultuurilises mõttes mõjutavaid sektoreid,
nt haridus ja majandus. Kui võtta näiteks turism või
disain, siis vahetu seos kultuuri ja majanduse vahel on ilmne.
Ministeerium on otsustanud neile sidemetele rohkem tähelepanu
pöörata ja see on valitsuse vastutusala.” Ja ühe
Hollandi kultuuripoliitilise eripärana toob suursaadik esile,
et lisaks siseriiklikule kultuuripoliitikale on hollandlastel
oma rahvusvaheline kultuuripoliitika, sest tähtsaks peetakse
nii Hollandis endas esinevate erinevate kultuuride uurimist kui
ka oma kultuuri välismaal tutvustamist.
Kultuurile kulutavad hollandlased riigi eelarvest umbes miljard
eurot.
Ka Brüsselis
tuleb bürokraatiat vähendada
Euroopa Liit on Hollandi jaoks olnud tähtis areng eelkõige
uute võimaluste tõttu. Ilma Euroopa Liiduta ei oleks
Holland pr van Vlieti arvates nii õitsev, kuid ta rõhutab,
et inimesed tahavad siiski tunda sidet oma riigiga ja otsustega,
mis siin vastu võetakse. Sellepärast tuleb vähendada
bürokraatiat ka Brüsselis ning olla hoolsad mitte paluma
Brüsselil hallata.
Eesistujamaana peab Holland oluliseks viia edasi protsessi, mitte
keskendumist üksikute riikide hobiratsudele. Seda ideed väljendab
ka Hollandi Euroopa Liidu etteotsa asumist tähistav kultuuriprogramm
“Thinking forward” ehk “Tulevikule mõeldes”.
Küsimusele, kas pole karta Euroopa suurriikide teerulli,
vastab pr van Vliet, et ka Hollandis on väideldud teemal,
kas ollakse väike rahvas suurrahvaste seas või suurrahvas
väikerahvaste hulgas. Et riigid omavahel asju arutavad ning
teemast sõltuvalt partnereid leiavad, on normaalne, kuid
otsustada tuleb konsensuslikul alusel.
Hollandlased
sulanduvad riiki, kus nad elavad
Innovatsiooni väärtustatakse Hollandis rohkem kui traditsioone.
Tavad ja identiteet ei ole arenevas multikultuurses ühiskonnas
kivistunud, vaid muutuvad koos arenguga. Rääkides identiteedi
säilitamisest globaalses maailmas, ei ole pr van Vlieti jaoks
vahet, mis keeles suhelda, sest südames on ta hollandlane
ja kannab nii seda kultuuri edasi. On tüüpiliselt hollandlik
suhtumine, et välismaal elades soovitakse saada osaks sellest
maast. Selle taga ei ole soov kaotada oma kultuuri, oma identiteeti
hoitakse, mõistes samas vajadust osaleda selle maa elus,
kus elatakse. See suhtumine eristab hollandlasi paljudest teistest
tugevama kogukonnatundega rahvastest, nagu näiteks kreeklased.
Hollandlased otsivad päikest
ja avastavad uusi asju
Vabal ajal armastavad hollandlased sportida, käia teatris
ja kinos ning lugeda raamatuid. Hollandi suved on jahedad, sestap
reisivad paljud välismaale päikest otsima ja uusi asju
avastama.
Oma suvepuhkuse kavatseb pr van Vliet veeta Eestis, et käia
paikades, kuhu pole veel sattunud. Üks lemmikuid, kuhu ta
ikka tagasi ihkab, on Lahemaa.
Rännuhimulisi eestlasi tervitab Holland rohkete festivalidega.
Pealinn Amsterdam on tuntud festivalide linn. Suve avalöögi
annab juunis Hollandi Festival.
|
|
|
