Kultuur ja Elu 1/2004

Kultuur ja Elu 4/2003

Suomi-Seura esindajad ja Välis-Soome parlamendi presiidiumi liikmed Soome Eduskunna trepil enne topeltkodakondsust toetavate allkirjade üleandmist Soome Valitsusele 2000. aasta kevadel.

Reeturi-kultuuri asemele avatus ja dialoog

tekst: K&E

“Soomlane välismaal ei pea tundma ennast kodumaa reeturina” — nii pealkirjastas Soomes elav eestlane Piret Paal oma artikli Tampere Eesti Klubi poolt välja antavas “Eesti Lehes”. Välismaal elavad soomlased on Soome riigi silmis soome kultuuri avangard laias maailmas, kellega tehakse tihedat koostööd. Ehk koidab ka päev, mil moodustatakse Eesti selts või ühing, mis hakkab seisma välismaal elavate/töötavate eestlaste huvide eest Eesti riigi sees.

Meie omavahelisi suhteid ja läbikäimist välis-eestlastega iseloomustab koostöö asemel endiselt vastandumine, eraldumine ja reeturi-kultuur. Ehk on meil siinkohal oma hõimuvelledelt midagi õppida. Eriti mõeldes sellele, et tänavu sügisel möödub 60 aastat suurimast eestlaste põgenemisest Läände.

Soomlasi ühendab üle ilma Suomi-Seura

Soomest on saanud riik, millel on Euroopa koostöös öelda oma kaalukas sõna ka kõige olulisemates küsimustes. Soomlastega arvestatakse ja neid teatakse. Euroopa Liiduga ühinemine on andnud võimaluse ka välismaal elavatele soomlastele tihedamaks suhtluseks kodumaaga. Välissoomlased on kuulutanud ennast Soome riigi tugisambaks, kes tutvustavad Soomet maailmale ja toovad naastes välismaal omandatud teadmisi ja oskusi Soome. Soome riik omakorda peab oluliseks välismaal elavate soomlaste, kelle arv ulatub kuni 1,3 miljonini, sidemete säilimist kodumaaga.
Juba 76 aastat on maailma erinevates nurkades elavaid soomlasi ühendanud Suomi-Seura (www.suomi-seura.fi), mis tegutseb Helsingis Soome eestlastele tuttaval aadressil Mariankatu 8. Suomi-Seura tähtsaimaks ülesandeks tuleb pidada välissoomlaste õiguste eest seismist, Soomet puudutava ajakohase info jagamist, välismaal ilmuva soomekeelse meedia rahastamist ning soomekeelsete kultuuriürituste ning seltsitegevuse toetamist. Suomi-Seura korraldab ka iga-aastaseid keelehoolduspäevi soome keele õpetajatele ning suviseid keelekursusi kuni 30aastastele noortele.
Tähtis roll on Suomi-Seura nõustamisteenusel, mis jagab abivajajatele teadmisi välismaale kolimise, seal elamise ja Soome naasmise kohta. Suomi-Seura nõustajatel on lai suhtevõrgustik, alates kohalikest asutustest kuni maailmas tegutsevate tugiisikuteni, tänu millele juhatatakse abivajaja just õige infoallika juurde. Kaks nõustajat on pühendunud n.-ö seeniorieas inimeste probleemide (pensionid, maksud, pärimisõigus, Soome naasmine, hooldekodu leidmine) lahendamisele. Viimasel juhul on eriti oluline täpse info jagamine, koostöö erinevate hoolekandeasutustega ning väga hea soomekeelne teenindus. Suomi-Seura korraldab ka iga-aastaseid seminare, mis on mõeldud nii Soomest lahkujatele kui naasjatele. Lisaks leidub nõustajatel hulgaliselt käsiraamatuid, mis aitavad ühest riigist teise siirdumisel esilekerkivatele probleemidele lahendusi leida või neid hoopis vältida.
Suomi-Seura liikmeks võib astuda igaüks, kes soovib minna tööle või õppima välismaale, kolida pensionipõlve pidama Hispaaniasse või on niisama huvitatud välissoomlaste tegemistest. Liikmemaks Soomes on 21 eurot, mis sisaldab mitmesuguseid hinnasoodustusi nt reisimisel, kuus korda aastas ilmuva Suomen Silta lehe, nõustamisteenuse ja sidemed Soome koolidega ja välissoomlaste ühendustega maailmas.

Välis-Soome parlament – unikaalne maailmas

Alates 1997. aastast on olemas ka välissoomlaste oma võimuorgan – parlament (ulkosuomalaisparlamentti, www.usp.fi). Selline parlamentaarne välismaal elavate kodanike huvide kaitsja on maailmas unikaalne. Parlamendi ülesandeks on teha Soome riigi täidesaatvatele asutustele ettepanekuid välissoomlasi puudutavates küsimustes. Selleks, et probleem jõuaks istungile, on tarvis saata kirjalik ettepanek Suomi-Seurasse, kus tehakse eeltöö selleks, et parlamendi istungil kogunevad komiteed võiksid võtta vastu otsuse, mille kinnitab parlamendi üldkogu. Kui parlament on teatud küsimuses seisukoha võtnud, siis siirdub ettepanek taas tagasi Suomi-Seurasse, kus koostöös parlamendi esindajate ja vastava ametivõimuga püütakse leida soovitav lahendus.
Seni on välissoomlaste ühise jõupingutusena saanud Soome riik uue kodakondsusseaduse, mis annab õiguse topeltkodakondsusele. Parlament kaitseb aktiivselt Välis-Soome kultuurielu ja Soome koolide tegevust. Tähtsal kohal on Soome maksupoliitika, sotsiaalhoolekanne ja inimõigused. Viimastel aastatel on hoogsalt kasvanud teise ja kolmanda põlvkonna välissoomlaste Soome tulek ning sellega seoses soovitab parlament, et Soome õppima tulevatel noortel oleks võrdne õigus saada näiteks õppetuge ja elamistuge või et Soome riik aitaks naasjaid töö leidmisel ja kohanemisel. Kuna Soomes pole senini võimalik kirja teel hääletada, siis on parlament võtnud endale ülesandeks ka hääletusprotsessi hõlbustamise, et Soome kodanikel oleks võimalikult vaevatu oma kodanikukohust täita.
Neli aastat tagasi algatasid välissoomlased allkirjade kogumise, mille tulemusel valmis kodakondsusseaduse muutmise ettepanek, millele oli alla kirjutanud üle 20000 välissoomlase kokku 53 riigist. Suomi-Seura ja Välis-Soome parlamendi vahendusel jõudis ettepanek Soome parlamenti ja Valitsusse.

Väliseestlased eestluse tugisambana laias maailmas

Kuigi lisaks Soomele on ka Rootsi ja Saksamaa oma kodakondsuseadust viimasel ajal liberaliseerinud, pole Eestis nimetatud teema päevakorral. Põhjusi on mitmeid. Arvestades lisanduvat multikulturaalsete perekondade arvu ja tihenenud/tihenevat elukoha vahetamist, kasvõi Euroopa Liidu piirides, tähtsustub ka Eesti kodakondsuse roll identiteedi kandmisel ja sidemete säilitamisel vanema(te) kodumaaga. Kardan, et väikese rahvaarvuga Eestil pole siinkohal valikuvabadust oma potentsiaalsetest kodanikest lahti ütelda.
Olgu probleem milline tahes, asjaajamine piiri tagant on alati raskendatud. Suomi-Seura funktsioonidega ühendav, esindav, huvisid kaitsev, informatsiooni jagav ja täidesaatev organisatsioon Eestis on väga vajalik. Taolisest ühingust või seltsist tõuseb kasu ka välismaale tööle/õppima/elama minekut planeerivatele eestlastele. Sidemed kohaliku kogukonnaga annavad võimaluse pääseda ebameeldivatest üllatustest kas või ametnikega suheldes ja mõnikord üsnagi keerulise paberimajandusega tegeldes. Kõnelemata kodumaa ja kodukeele rääkimise igatsusest, mis piiri taga elades üsna sageli kummitamas käib.
Piret Paal töötas Suomi-Seuras Cimo keelepraktikandina kuus kuud, mis oli piisavalt pikk aeg, et näha selle ühenduse häid ja halbu külgi. “Tihti olin lausa hämmingus. Mind hämmastas välissoomlaste julgus ja otsustavus nõuda Soome riigilt endale maksimaalselt häid tingimusi,” kirjutab ta oma artiklis. „Tundsin suisa kohmetust, sest teadsin, et minu riik, minu Eesti, on kuulutanud uppuja päästmise uppuja enese asjaks. Aga enamus Soomes elavaid eestlasi pole mingid uppujad, vaid korralikud tööinimesed, kelle maksud jõuavad Euroopa ühiskassasse ja sealt ringiga ka Eestisse. Mõtlesin, miks Eesti meid, välismaal elavaid eestlasi, ei vaja, ja jõudsin arusaamisele, et ehk vajakski, kui annaksime teada, et oleme olemas ja oleme Eesti tugisambaks välismaal. On vaja selgitada, et me pole “uppuvalt laevalt põgenevad rotid” või mingid õnnekütid. Oleme valinud teise maa, kuid tahame elada eestlastena ja säilitada eestlust ning seepärast vajame Eesti riigi abi ja teiste eestlaste toetust. Eriti siin, Soomes, kus eestlaste mainele on kõvasti liiga tehtud. Meie lapsed soovivad käia eestikeelses lasteaias ja koolis. Meie ise tahame rääkida, lugeda ja kirjutada eesti keeles. Vastutasuks pakume oma kogemusi , mida oleme välismaal elades omandanud ning loome targa väliseestlusega eestlastele uut usaldusväärset imagot, et uutel tulijatel oleks kergem.”
Piret Paal usub, et Soome eestlased on ennast leidnud ja neist on saanud Soomes elav rahvusvähemus, kes austab oma keelt ja tunneb eestluses ühendavat jõudu. „Pole tegemist naiivse patriotismiga, vaid tundega, mida vajatakse ühinevas ja multikultuurses Euroopas, et mäletada, kust tuleme ja milliseid väärtusi tähtsaks peame. Meil on oma õigused ja kohustused, nagu ka teistes Euroopa maades elavatel vähemusrahvastel. Oleme osa uuest Euroopast, kus ellujäämiseks pole vaja assimileeruda suure ja tugevamaga, vaid võib olla uhkelt ise ja oma väärtushinnanguid aus pidades elada, nagu õigeks peame. Arukalt ja ühiselt tegutsedes jõuame ehk niikaugele, et Eestis mõistetakse meie vajalikkust ning ehk koidab ka päev, mil moodustatakse Eesti selts või ühing, mis hakkab seisma välismaal elavate/töötavate eestlaste huvide eest Eesti riigi sees.“
Oma juhtkirjas küsib Eesti Lehe peatoimetaja Rain Ots: millega asendada reeturi-kultuuri? Asemele pakub ta avatuse ja dialoogi kultuuri: “Eestlust ei või määratleda muude kriteeriumide alusel kui oskus ja tahe rääkida ja mõelda eesti keeles. Mida rohkem inimesi seda suudab, seda huvitavam – seda huvitavamaks muutub eesti keelel põhinev kultuur. See on avatud igaühele, kes läbib eesti keele põhikursuse ja viitsib veidi vaeva näha. Mida ta saab vastu? Ta saab vastu võimaluse osaleda selles uudses ja üha mitmekesisemaks muutuvas maailmas. Seda uut eesti kultuuri võib võrrelda interneti või Linuxiga. Mingem ja õpetagem siis võimalikult paljudele eesti keelt – mida rohkem selle keele oskajaid on, seda rohkem on meil neid, kellega kaasa mõelda.”
Valik on meie.

* * *

Topeltkodakondsus – näide aktiivsete välissoomlaste ühendavast jõust

Piret Paal palus Välis-Soome parlamendi sekretäril, Tina Strandbergil, vastata mõnele küsimusele, et selguks topeltkodakondsuse olulisus neile soomlastele, kes mingil põhjusel ei ela oma kodumaal.

Oled elanud ajutiselt välismaal. Kas Suomi-Seura oli Sinu parim nõuandja ja ühendus kodumaaga?
TS: Olen olnud mitu korda välismaal õppimas. Nüüd tagantjärele olen mõistnud, kui palju infot oleksin võinud saada, kui oleksin pöördunud Suomi-Seurasse enne välismaale minekut. Suomi-Seura roll esindus-, teabe- ja teenindusasutusena on tähtis nii maailma minnes, seal olles kui ka Soome tagasi tulles.

Uus kodakondsusseadus jõustus 1. juunil 2003. a. Kas võiksid lühidalt kirjeldada, mis eeldustel välismaal elavatele soomlastele topeltkodakondsus antakse?
TS: Endised Soome kodanikud ja nende lapsed (east sõltumata) saavad kaotatud Soome kodakondsuse tagasi niinimetatud registreerimismeetodil. Erinevalt kodakondsuse taotlejatest, piisab sellest, kui tõestatakse, et Soome kodakondsus on kaotatud, kui registreerija või tema vanemad on saanud teise maa kodakondsuse. Viimane päev registreerimiseks on 31.5.2008 ja see maksab (mõnede eranditega) 300 eurot. Nüüd võivad ka välismaal elavad Soome kodanikud taotleda elukohamaa kodakondsust, ilma Soome kodakondsust kaotamata. Eelduseks on muidugi, et kodakondusnõuded on täidetud ja et ka teine maa tunnistab topeltkodakondsust. Mitmetes maades, ka Eestis, ei ole topeltkodakondsus lubatud.

Miks on topeltkodakondsus välissoomlastele oluline?
TS: Tihti öeldakse, et topeltkodakondsus on tundeasi. Küllap nii ka on ja selles pole midagi paha. Igaüks meist usub, et meie kodakondsus mõjutab märkimisväärselt meie identiteeti. Lisaks sellele tähendab topeltkodakondsus ka õigusi ja kohustusi: kahe maa kodanikul on kahe maa kodanikuõigused ja -kohustused. Peab meeles pidama, et Soome kodakondsus annab ka EL kodaniku õigused.

Kas Sinu meelest tähendab topeltkodakondsus inimesele “kasu” saamist mõlema riigi hüvedest või lisandunud vastutust?
TS: Ma ei usu, et olulisim oleks topeltkodakondsusest saadav “kasu”, küll aga võimalused. Kahe maa kodanik võib vabalt liikuda ja tegutseda kahes riigis. Inimest seovad tema elupaigaga pere, sõbrad, keel, väärtused, mis tähendavad palju rohkem kui see, kui palju rohkem ma võiksin saada teises riigis elades.