|
|
Tsaarivalitsus
keskkonnaministeeriumis
tekst: ke
Keskkonnaorganisatsioonide Eestimaa Looduse
Fondi ning Eesti Rohelise Liikumise ja Keskkonnaministeeriumi
vahel on partnerluse asemel kujunenud vastasseis, mida võib
nimetada kultuuride konfliktiks. Mis toimub?
Viimastel kohalike omavalitsuste ja riigikogu
valimistel lubas erakond Rahvaliit seista rahvuslike huvide kaitsmise
eest. Ei ole kahtlust, et loodus ja looduskeskkond kuuluvad rahvuslike
huvide valda, dellest lähtuvalt peaksid keskkonnaorganisatsioonid
ja rahvaliitlasest ministri Villu Reiljani juhitav keskkonnaministeerium
ühes paadis olema. Eesmärgid oleksid justkui ühised.
Valisime
looduskaitsja. Saime klorokommunistist ärika
Paraku tuleb täheldada, et looduskaitsjast ministri asemel
oleme saanud klorokommunistist ärika, kes valitseb tsaari
kombel. Tegevuse markantsete näidete hulka kuulub nõukogulikust
mentaliteedist pärit katse seadustada eelmise ministriks
oleku ajal “võrdsematest võrdsematele”
tehtud erandid, mille kohaselt tohtis majad mererannale seaduses
ettenähtud 100 meetrist lähemale ehitada. On aga vana
tõde, et teed erandi ühele, siis tahab teine ka, sest
miks peab tema seadust täitma, kui teisiti saab? Alles lugesime,
kuidas hr Rahumägi ministrilt järgmist erandit anus,
et ebaseaduslikult ehitatud suvila alles jäetaks.
Keskkonnaministeeriumi äritsemisele vastu hakanud ja toimuvat
kritiseerinud keskkonnaorganisatsioonid on sisulise dialoogi asemel
sattunud ministeeriumi poolse represseerimise alla. “Kui
meis nähakse vaenlast, siis peaks vaenlast tundma õppima,”
ütleb Eestimaa Looduse Fondi tegevjuht Toomas Trapido, “kuid
ministeerium pole suvatsenud seda teha.”
Nii Eestimaa Looduse Fond kui ka Eestimaa Roheline Liikumine on
mõlemad positiivsed näited sellest, et nn kindakudumisklubide
kõrval eksisteerivad riigis ka tugevad sõltumatud
organisatsioonid, kelle hammas hakkab peale riigi bürokraatiale.
Eesti Rohelise Liikumise juhatuse esimees Peep Mardiste: “Eesti
Rohelise Liikumise ja teiste keskkonnaorganisatsioonide üheks
oluliseks rolliks on n.-ö valvekoera roll – ollakse
sarnaselt ajakirjandusega valitsuse sõltumatuks kriitikuks,
millega aidatakse ära hoida tolle võimalikke suuremaid
möödalaskmisi. Ühtlasi on keskkonnaorganisatsioonid
(iseäranis tugeva rohelise partei puudumisel) avalikkuse
huvide eest seisjateks keskkonnaküsimustes. ERL-s on põhimõttekindlust,
visadust ja kriitilist meelt ning väga selge eesmärk:
seista meie looduskeskkonna eest.”
Keskkonnaministeerium
– Reiljani tsaaririik
1991. aastal ligi 50 loodusteadlase ja looduskaitsja poolt asutatud
ELF tegevjuhi Toomas Trapido sõnul võiks ühiskonnas
olla rohkem sisulist dialoogi. „Keskkonnaministeeriumis on
nõukogude ajast pärit väga karm kultuur, kus
minister või juhtkonna kitsas tuumik on a ja o, ülejäänud
ei tohi eriti midagi mõelda ega öelda. Meie jaoks
tähendab see seda, et kui oleme mingis küsimuses ministriga
erinevatel seisukohtadel, siis ongi hull lugu, selle tõttu
tahetakse represseerida kogu organisatsiooni.“
ERL juhatuse esimees Peep Mardiste: “Nii keskkonnaministeerium
kui keskkonnakaitsega tegelevad valitsusvälised organisatsioonid
peaksid väljas olema täpselt sama eesmärgi –
looduskeskkonna hea seisundi eest. Lahkhelid on paratamatud, kui
hakatakse kahtlustama, et teise osapoole tegelikud eesmärgid
on kardinaalselt muutunud. Hetkel tundub, et see kahtlustus on
kahepoolne. Meie läbisaamine keskkonnaministeeriumi tippjuhtkonnaga
oli parem siis, kui ministriks olid oma ala spetsialistid, mitte
poliitikud. Sarnaselt eelmise ministri Heiki Kranichiga kulub
praegusel ministril Villu Reiljanil ilmselt liiga palju aega oma
partei, mitte keskkonna asjade ajamiseks. Probleemid tekivad,
kui ministeeriumi juhtkonnal on raskusi demokraatliku ühiskonna
rollijaotusest ning kodanikuühiskonna põhiprintsiipidest
arusaamisega. Kui ei suudeta mõista kolmanda sektori (antud
näitel tugevate valitsusväliste organisatsioonide) rolli
ja tähtsust, siis on raske sisulist koostööd loota.
Oleme seaduserikkumisi nähes ka ministeeriumi vastu kohtuasju
algatanud, miskipärast peab minister seda elementaarset,
iga kodaniku demokraatlikku õigust millekski äärmuslikuks.
Konstruktiivset kriitikat kardetakse ning kritiseerijaid asutakse
karistama.”
Toomas Trapido: “Minister Villu Reiljan tuleb kultuurist,
kus olid tugevad otsustajad tsaarid. Kui võim on saadud,
siis teistega, välja arvatud oma poliitikute klann, eriti
ei räägita. Keskkonnaministeerium on sisuliselt Villu
Reiljan. Teisiti ei olegi tõlgendatav olukord, kus minister
sekkus otseselt rahandusministri haldusalas tegutseva sihtasutuse
otsustusprotsessi.”
Modernne minister kasutas Rahandusministeeriumile alluva Keskkonnainvesteeringute
Keskuse (KIK) kamandamiseks e-maili. Ajalehe Roheline Värav
2003 aasta novembrikuu ütluseks valitud tekst kõlas:
“Palun kooskõlastada keskkonnaministeeriumi mitterahastamisettepanekud”.
KIK –
kas rahatankistide brigaad?
Portaalis Roheline Värav üles riputatud uudis teatas,
et 3. veebruaril ei leidnud aastas keskkonnaprojektidele üle
300 miljoni krooni saastetasudest tuleva raha jagava Keskkonnainvesteeringute
Keskuse (KIK) nõukogus toetust üheksa Eestimaa Looduse
Fondi ja Eesti Rohelise Liikumise projekti. 2. veebruaril potsatas
Eesti meediaväljaannete e-postkastidesse ELF poolt saadetud
kiri, milles seisis, et keskkonnaminister Reiljan nõudis
KIK-i nõukogult rahastatavate projektide nimekirjast üheksa
ELF ja ERL projekti kõrvaldamist. Nii ka läks.
KIK-i komisjon oli üksmeelne ning komisjoniliikmetel ei tekkinud
isegi küsimust, miks valdavalt keskkonnaministeeriumi töötajatest
koosneva ekspertkomisjoni poolt heakskiidu saanud projektid järsku
rahasaajate nimekirjast välja lendasid. Kokku 518 rahastatud
projektist sai ELF omadest toetust kaks. Osade projektide mitterahastamist
põhjendati sellega, et need olid eelmistel aastatel raha
saanud. Hr Trapido sõnul oleks sellest põhimõttest
lähtudes võinud kolmandiku toetuse saanud projekte
rahata jätta. Väga nõutavaks osutunud keskkonnaõigusabi
projektiks küsitud 138 000 kroonist keeldumise põhjenduseks
tõi ministeerium, et nad ise töötavad välja
eelnõu, mille üks osa on õigusabi osutamine.
Seda ei saa vaadata teisiti kui püüuna seegi ala ministeeriumi
kontrolli alla saada ja vabaühendused elimineerida.
ERL taotles raha erinevatest KIK-i programmidest kokku 12-le projektile
kogusummas 2,3 miljonit krooni. KIK-i nõukogu eraldas 560
000 krooni 5 projektiks. Rahastamata jäänud projektidest
rääkides on ERL juhatuse esimehel Peep Mardistel ehk
kõige enam kahju sellest, et minister tõmbas rahastatavate
projektide nimekirjast maha planeeringute järelvalve projekti,
mis sai ekspertidelt väga kõrge hinde ja ettepaneku
rahastamiseks, kuid minister haistis kavandatavates tegevustes
ilmselt ohtu (nimetatud projekti raames on ERL varem tuvastanud
ja avalikustanud ka keskkonnaministeeriumi poolseid rikkumisi
ja tegematajätmisi) ja keeldus rahastamisest. Ministri vastuseis
ei ole projekti loomulikult peatanud, samas valdkonnas tegutsetakse
edasi teiste rahastajate toel. “On kurb, et ministeeriumis
ei osata hinnata sõltumatu järelvalve olulisust, meie
eesmärk peaks olema ju ühine: tagada seaduste täitmine
ja vähendada keskkonnaõigusrikkumisi,” ütleb
hr Mardiste.
Püüdu võim täielikult Keskkonnaministeeriumile
mängida kinnitab ka tõik, et kui varem tegi eksperthinnagu
põhjal rahastamisotsuse KIK-i nõukogu, siis uue
rahastamiskorra järgi tuleb KIK-i ekspertgruppide otsused
saata rahastamisettepanekute saamiseks ministeeriumile. “Keskkonnaministeerium
vastutab keskkonnapoliitika eest ja seetõttu on oluline,
et KIK-i rahaliste vahendite jaotus aitaks neid eesmärke
võimalikult hästi ellu viia,” märkis minister
Eesti Päevalehes 4. novembril 2003.
| |
|
|
|
KIK-i nõukogu
Villu REILJAN
Aare JÄRVAN
Helir-Valdor SEEDER
Henn PÄRN
Rain ROSIMANNUS
Renaldo MÄNDMETS
Jüri SAAR
Ena POLTIMÄE
Tiiu SIZOVA
|
Keskkonnaminister, Rahvaliit Esimees
Rahandusministeeriumi kantsler Liige
Riigikogu liige, Isamaliit Liige
Riigikogu liige, Res Publica Liige
Riigikogu liige, Reformierakond Liige
Rahandusministeeriumi asekantsler Liige
Riigikogu liige, Rahvaliit Liige
Võrumaa keskkonnateenistuse juhataja Liige
Ida-Virumaa keskkonnateenistuse juhataja Liige
|
Imelikud
juhtumused ja geniaalsed nipid
Kulkale heidetakse ette, et see on kujunenud riigiasutuste lisareserviks,
KIK ongi riigiaukude lappimiseks loodud. Kui hiljuti tekitas Kulkas
furoori see, kui taheti sihtkapitali nõukogusse panna üks
ministeeriumi ametnik, siis KIK-is oli kuni viimase ajani olukord
täpselt vastupidine. Töörühmades olid otsustajateks
100% ministeeriumi ametnikud. Nüüd on enamikus töörühmades
vähemalt üks kodanikuühiskonna esindaja. Seetõttu
ongi info liikuma hakanud.
Kuigi osades KIK-i programmides (neid on praegu 8) tehakse osaliselt
ka mõistlikke otsuseid, sünnivad paljud kaheldavad
rahastamisotsused tundmatutes kohtades. Pärast aga hakkavad
juhtuma imelikud sündmused. Näiteks leitakse projektis
mõni viga, mille tulemusena pingeread ootamatult muutuvad.
Või leitakse, et projekt selle programmi alla ei kuulu
ja seda põrgatatakse ühest programmist teise, kuni
jääb lõpuks n.-ö õhku rippuma ega
saagi raha jne. Et seni oli aastas vaid üks taotlusvoor (uue
korra järgi on kolm), hakkas tekkima jooksvat rahastamist,
lisaeelarveid ja ettepanekuid. Nõukogu käis aeg-ajalt
koos ja andis lihtsalt kellelegi raha. Markantseima näitena
toob Trapido Tiit Vähile kuuluva Pühajärve Puhkekodu,
mis sai 1,5 miljonit krooni Pühajärve pargi korrastamiseks.
Korrastamise asemel kaevati maa üles, loodi täiesti
uus maastik ja selle lõhkumise tõttu kuivasid pargis
kasvanud tammed ära. Tiit Vähi öelnud korra ka
avalikult, et esitasid ühe korra taotluse, ei saanud raha.
Esitasid teise korra veel, siis juba saadi….
KIK-i omapära on veel see, et sisuliselt projektide tulemuste
kontrolli ei eksisteeri. Nii on nt KIK-i rahade eest koostatud
3 aastat metsaregistrit. On kulutatud 3 miljoni krooni ringis
mingite tulemusteta. Väga huvitav oleks ka uurida, mida tehti
600 000 krooni eest projekti raames “Roheline metsandus”.
Kus on kodanikuühiskond?
Pole juttugi. On esindatud kindlalt üks mõttesuund,
võib öelda klann, mis raha omavahel jagab. Teiste
inimeste mõtted praktiliselt ei jõua reaalse otsustamiseni,
sest on nendele inimestele võõrad, ei kuulu klanni.
Kui aga suhted nii paigast ära on, ega siis riigis midagi
head loota ole. Sellepärast tulebki Trapido arvates võidelda,
et mitte lasta aferistidel meie üle lõplikult võimust
võtta.
Peaminister Juhan Parts ütles kodanikuühiskonna konverentsil,
et valitsusel on kodanikuühiskonda tarvis, üksi ei saa
valitseda. “Kui ühest küljest kuuled selliseid
asju ja samas üks tema valitsuse minister tegeleb labaste
repressioonidega, siis tekib eelkõige omas peas skisofreeniline
moment. Sest kui inimene midagi ütleb, siis tahaks seda üldjuhul
uskuda. Palju hullem on kõiki kahtlustada, siis lähed
ise hulluks. Ühest küljest on tegu ikkagi suhteliselt
auväärsete inimestega,” ütleb Trapido.
Teiste ministeeriumidega, kellega ELF on koostööd teinud,
nagu Kaitseministeerium, Välisministeerium, Põllumajandusministeerium,
sisulisi erimeelsusi ei ole ja suhe on normaalsem. Koostöös
Põllumajandusministeeriumiga Euroopa Liiduga liitumisläbiraakimistel
koostasid erinevad organisatsioonid ühise kirja EL põllumajandusvolinikule,
mille tulemusena tõsteti lehma kvoote ligi kümne tuhande
lehma võrra. Euroopa Liidu lobbitöös vilunud
Peep Mardiste sõnul on Euroopa Komisjon teemaga kursis.
KIK on Euroopa Liidu abirahade jagamisega tegelev agentuur ja
segadused KIK-i rahajagamises tekitavad Brüsselis kahtlemata
küsimusi.
Toomas Trapido sõnul on see, et Reiljan ja Kranich ei vaevunud
uurima, mida kujutavad endast ELF ja ERL, nende nõrk koht.
Eikellekski pidamine lõpeb aga nagu varemgi, et jälle
lahkub minister ja organisatsioon jääb alles. Lihtsameelne
on loota, et keskkonnaorganisatsioonid kusagile kaovad, kui lahkuvad
Strandberg, Trapido, Mardiste jt.
Villu Reiljani tegevus ei lähe kokku rahvuslike
huvide ega koalitsioonilepingus sätestatud loodushoiupoliitikaga.
Lisaks on ministeerium ettenähtud tegevuse graafikust oluliselt
maas. Kui tsaar Reiljani valitsemisele kiiremas korras pidureid
peale ei tõmmata, on oht, et ta võib saada praeguse
koalitsiooni ja valitsuse kirstunaelaks ja looduskaitsest saab
keskkonnaministeeriumi monopoolne äriprojekt. See ei ole
meie rahvuslikes huvides.
|
|
|
