Kultuur ja Elu 4/2003


Kultuur ja Elu 3/2003

 

 

 

 



Grigori “Gicu “ Rau

Päikeseliselt kuum poiss
GICU RAU

tekst: K&E
foto: “TopTen”

Moldaaviast pärit paaniflöödimängija Grigori “Gicu “ Rau on Eestis elanud juba aasta. Juhus viis ta kokku loodusemehe Jaan Riisiga ning sündis koostöö, mis päädis tänavu “TopTen” poolt välja antud plaadiga. Esmakordselt maailmas kõlavad tuntud meloodiad Ülo Vinterilt, Raimond Valgrelt, Rein Rannapilt, Arne Oidilt, aga ka Henry Laksilt, Mikk Targolt, Sven Lõhmuselt ja Peter Rossilt paaniflöödil.

Gicu Rau tõi Eestisse elama armastus nimega Svetlana, kellega ta kohtus ühel kontserdil Tallinna Matakamajas. Oli aasta 2001. Aasta hiljem pandi leivad ühte kappi ja tänavu maikuus kolis Gicu Rau Eestisse – jäädavalt.
Siiakanti sattus päikesepoiss Gicu Rau esmakorselt 1998. a, mil ta esines muusikakollektiivi Spicusor koosseisus Tallinna Vanalinna Päevadel.
Gicu Rau on sündinud 7. veebruaril 1973 Moldaavias, Orhei rajoonis asuvas Seliste külas. 8aastaselt asus ta õppima kohaliku muusikakooli klaveriklassis, kümneselt anti andekale noormehele võimalus õppida Moldaavia pealinna Chisnau konservatooriumi juures asuvasse Ciprian Porumbescu nimelises muusikakoolis, kus ta õppis klaveri -, akordioni- ja saksofonimängu. Jätkanud õpinguid Stefan Neaga nimelises muusikakolledzis, omandas Gicu Rau orkestrijuhi, paaniflöödimängija ning muusikaõpetaja elukutse ning esines juhtivates Moldaavia rahvamuusikaorkestrites Trandafir, Busuoic ja Viorica. Tegemist on mitmekülgselt andeka ja imekspandavalt tööka muusikuga, plaadil kõlavad lood õppis ta selgeks napi 10 päevaga. “Naabrid lubasid politsei kutsuda, kui Gicu Rau minu Mustamäe kodus harjutama hakkas,” muheleb Jaan Riis. “Võtsin poisi siis oma kontorisse kaasa, et ta saaks seal rahus harjutada.”

Et paaniflööt on meil üsna haruldane pill, siis mälu värskenduseks paar sõna.
Paan on kreeka usundis kitsekarjuste ja lamburite jumal, lõbus ja lärmakas metsanümfide kaaslane, Hermese poeg. Uitas tihnikuis ja mägedes ning mängis pilliroost vilepilli, süürinksit. Paaniflööt ehk paanivile on vanimaid puhkpille, mis koosneb mitmest eripikkuses roog-, kõrkjas-, bambus- vm vilest, mille üks ots on kinni. Iga vile tekitab üht heli. Moldaavias kutsutakse seda pilli nai.
Palume Gicu Raul, mehel, kes andis eesti muusikale hinge, rääkida paigast, kus ta on sündinud ja kus temast sai muusik: “Olen sündinud Moldaavias, kus on palju ilusaid inimesi ja eriti palju muusikuid. Nii et võib öelda, et muusiku elukutse oli mulle minu päritoluga kaasa antud. Valisin pillidest just paaniflöödi, sest see on mulle väga hingelähedane ja oleme olnud lahutamatud juba 20 aastat.”
Jaan Riis on Gicu Rau meelest suure hingega inimene: “Saime temaga kokku väga juhuslikult. Leidsime ühise keele just seoses paaniflöödi ja loodusega. Hakkasime mõtlema, mida uut võiks ette võtta. Mõte anda esmakordselt maailmas välja plaat eesti lugudega paaniflöödil, sündiski Jaan Riisi peas.”

Lugude valik oli Gicu Raule raske: “Teil on Eestis suurepärased heliloojad. Olen nende loomingut väga tähelepanelikult kuulanud. Muusika, mida tehakse suure hingega, on väga rikas – ja siin on tulemus. Olen uhke, et minu stiil ja interpretatsioon pillil, mida mängin, langes kokku selle repertuaariga. Mõtlen, et nende heliloojate muusikat ei kuulata mitte ainult siin, vaid ka välismaal.”
Gicu Rau lemmiklaulud ja lemmikheliloojad on need, kelle loominguga tuleb palju tööd teha. Seepärast armastab ta ka seda osa eesti muusikas, millega tuleb näha palju vaeva ning mille puhul pole iial mõeldudki neid meloodiaid paaniflöödil esitada. Gicu Rau: “Minu isiklik lemmik on Raimond Valgre, kes heliloojana on mulle hingelähedane.”
Selgub, et ka Moldaavial on oma Valgre – helilooja Jevgeni Doga, kelle kuulsus ulatub ka väljapoole riigipiire. Miks võrdleb Gicu Rau meie Valgret just Jevgeni Dogaga? Gicu Rau: “Aga sellepärast, et neil mõlemil on suur hing.”

Eestis avanes Gicu Raul võimalus luua midagi uut: “Elada on üks asi, aga luua midagi uut, ilusat ja imelist nii, et inimesed jääksid rahule, on hoopis midagi palju enamat. See plaat “Kaunid eesti lood paaniflöödil” on jõuluüllatus Tallinnale ja kogu Eestile. See muusika rahustab ja lubab inimestel anda endale võimalus elada ja näha ilusat enda ümber.”


 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv