|
|
|
Grigori “Gicu “ Rau |
Päikeseliselt kuum poiss
GICU RAU
tekst: K&E
foto: “TopTen”
Moldaaviast pärit paaniflöödimängija
Grigori “Gicu “ Rau
on Eestis elanud juba aasta. Juhus viis ta kokku loodusemehe Jaan
Riisiga ning sündis koostöö, mis päädis
tänavu “TopTen”
poolt välja antud plaadiga. Esmakordselt maailmas kõlavad
tuntud meloodiad Ülo Vinterilt, Raimond Valgrelt, Rein Rannapilt,
Arne Oidilt, aga ka Henry Laksilt, Mikk Targolt, Sven Lõhmuselt
ja Peter Rossilt paaniflöödil.
Gicu Rau tõi Eestisse elama
armastus nimega Svetlana, kellega ta kohtus ühel kontserdil
Tallinna Matakamajas. Oli aasta 2001. Aasta hiljem pandi leivad
ühte kappi ja tänavu maikuus kolis Gicu Rau Eestisse
– jäädavalt.
Siiakanti sattus päikesepoiss Gicu Rau esmakorselt 1998.
a, mil ta esines muusikakollektiivi Spicusor koosseisus Tallinna
Vanalinna Päevadel.
Gicu Rau on sündinud 7. veebruaril 1973 Moldaavias, Orhei
rajoonis asuvas Seliste külas. 8aastaselt asus ta õppima
kohaliku muusikakooli klaveriklassis, kümneselt anti andekale
noormehele võimalus õppida Moldaavia pealinna Chisnau
konservatooriumi juures asuvasse Ciprian Porumbescu nimelises
muusikakoolis, kus ta õppis klaveri -, akordioni- ja saksofonimängu.
Jätkanud õpinguid Stefan Neaga nimelises muusikakolledzis,
omandas Gicu Rau orkestrijuhi, paaniflöödimängija
ning muusikaõpetaja elukutse ning esines juhtivates Moldaavia
rahvamuusikaorkestrites Trandafir, Busuoic ja Viorica. Tegemist
on mitmekülgselt andeka ja imekspandavalt tööka
muusikuga, plaadil kõlavad lood õppis ta selgeks
napi 10 päevaga. “Naabrid lubasid politsei kutsuda,
kui Gicu Rau minu Mustamäe kodus harjutama hakkas,”
muheleb Jaan Riis. “Võtsin poisi siis oma kontorisse
kaasa, et ta saaks seal rahus harjutada.”
Et paaniflööt on meil
üsna haruldane pill, siis mälu värskenduseks paar
sõna.
Paan on kreeka usundis kitsekarjuste ja lamburite jumal, lõbus
ja lärmakas metsanümfide kaaslane, Hermese poeg. Uitas
tihnikuis ja mägedes ning mängis pilliroost vilepilli,
süürinksit. Paaniflööt ehk paanivile on vanimaid
puhkpille, mis koosneb mitmest eripikkuses roog-, kõrkjas-,
bambus- vm vilest, mille üks ots on kinni. Iga vile tekitab
üht heli. Moldaavias kutsutakse seda pilli nai.
Palume Gicu Raul, mehel, kes andis eesti muusikale hinge, rääkida
paigast, kus ta on sündinud ja kus temast sai muusik: “Olen
sündinud Moldaavias, kus on palju ilusaid inimesi ja eriti
palju muusikuid. Nii et võib öelda, et muusiku elukutse
oli mulle minu päritoluga kaasa antud. Valisin pillidest
just paaniflöödi, sest see on mulle väga hingelähedane
ja oleme olnud lahutamatud juba 20 aastat.”
Jaan Riis on Gicu Rau meelest suure hingega inimene: “Saime
temaga kokku väga juhuslikult. Leidsime ühise keele
just seoses paaniflöödi ja loodusega. Hakkasime mõtlema,
mida uut võiks ette võtta. Mõte anda esmakordselt
maailmas välja plaat eesti lugudega paaniflöödil,
sündiski Jaan Riisi peas.”
Lugude valik oli Gicu Raule raske:
“Teil on Eestis suurepärased heliloojad. Olen nende
loomingut väga tähelepanelikult kuulanud. Muusika, mida
tehakse suure hingega, on väga rikas – ja siin on tulemus.
Olen uhke, et minu stiil ja interpretatsioon pillil, mida mängin,
langes kokku selle repertuaariga. Mõtlen, et nende heliloojate
muusikat ei kuulata mitte ainult siin, vaid ka välismaal.”
Gicu Rau lemmiklaulud ja lemmikheliloojad on need, kelle loominguga
tuleb palju tööd teha. Seepärast armastab ta ka
seda osa eesti muusikas, millega tuleb näha palju vaeva ning
mille puhul pole iial mõeldudki neid meloodiaid paaniflöödil
esitada. Gicu Rau: “Minu isiklik lemmik on Raimond Valgre,
kes heliloojana on mulle hingelähedane.”
Selgub, et ka Moldaavial on oma Valgre – helilooja Jevgeni
Doga, kelle kuulsus ulatub ka väljapoole riigipiire. Miks
võrdleb Gicu Rau meie Valgret just Jevgeni Dogaga? Gicu
Rau: “Aga sellepärast, et neil mõlemil on suur
hing.”
Eestis avanes Gicu Raul võimalus
luua midagi uut: “Elada on üks asi, aga luua midagi
uut, ilusat ja imelist nii, et inimesed jääksid rahule,
on hoopis midagi palju enamat. See plaat “Kaunid eesti lood
paaniflöödil” on jõuluüllatus Tallinnale
ja kogu Eestile. See muusika rahustab ja lubab inimestel anda
endale võimalus elada ja näha ilusat enda ümber.”
|
|
|
