Kultuur ja Elu 4/2003


Kultuur ja Elu 3/2003

 

 

 

 


HENRY LAKS
laulab inimesed valgusesse

küsis: Margus Einlo
Foto: Elari Tamm

Ajaränduril muusikas, Henry Laksil, on “kolm poega”: luule, kunst ja muusika. Antud hetkel on lemmiklapseks muusika ja 25 aastat tegusat elu laval on möödunud justkui pintslitõmbega. Tükk aega varjusurmas olnud mees on taas rambi- valguses.

Sa elad nüüd uues kohas: lumine Kadriorg, puud on lumised, oravad askeldavad, on palju heledat valgust ja läbi selle lumevalguse tuleb tumedas riides mees – see oled sina, Henry Laks.
Millegipärast on nii, et ma eelistan tumedat riietust, aga ärgem unustagem seda, et valge on ka mõnel maal leinavärv, nii et ma ei kanna seda selleks, et sünge olla.

Sa kannad tumedat riietust selleks, et see oleks kontrastis sinu sisemusega. Selleks, et helge olla. Kontsertide kohta on öeldud, et sinu hääletämber ja muusika on pannud elama 50 000 inimest ja sa suudad laulda inimesed valgusesse?
No nii enamus ütleb.

Räägime sinuga jõulujuttu, Henry Laks. See on ju jõulusõnum, et rahvas, kes on tumedas riides keset Põhjala pimedust, näeb suurt valgust – on see jõuluvalgus?
Ja ongi nii. See on praktiliselt kõige pimedam aeg. Kui jõulusid üldse ei oleks, võiks olla hästi morn. Jõulud on lohutuseks. Mis puutub Kadriorgu, siis mulle meeldib väga talvine mets, kuid ma satun sinna väga harva. Kõike seda korvab Kadrioru park.

On teada, et kui inimene saab alguse, siis vabaneb eostumise hetkel sada tuhat võimalust. Ainult ühest neist saab Henry. Kas sa usud elus ettemääratusse või jumalikku äravalitusse?
Jah, ma usun tõesti, et juhuseid ei ole, aga samas ma ei välista ka seda, et Jumal võib oma otsuseid muuta. Inimese areng on Tema jaoks loominguline protsess. Ma ei usu, et kuskile raamatusse on inimese elu üles kirjutatud. Ettemääratust ei ole.

Mitte kõik ei ole nii mitmekülgsed kui sina: kümnevõistluses, karates eesti hõbe ja meeskondlik kuld, maalimees, muusikas, sõnas, pildis – on ju näha, et oled andekas.
Võib-olla, aga ma ei taha enda kiitusel peatuda. Kui mõtled jumalikku äravalitust, siis tegelikult mõni ühiskondliku arvamuse järgi andetu inimene võib olla Jumalale palju kallim. Ma ei arva, et mida kõvem poiss sa elus oled, seda enam sind Jumal tähele paneb.

Kust tuleb see inspiratsioon, see hoog vanas eesti keeles? On see midagi jumalikku?
Usun küll. Ma arvan, et pastakast ei imeta väga häid lugusid välja, ehkki ma ei välista seda. Aga kunst ja muusika peavad sündima ikkagi Loojaga käsikäes, siis on asi paigas.

Henry, kas su looming on sulle läinud ka midagi maksma? Oled sa ohverdanud midagi, näiteks mõnel kontserdil laulad kogu südamest "usk, lootus, armastus" ja keegi tuleb ning ütleb: ”Henry, lase diskot!”?
Ei, üldiselt minu kontsertidel ei öelda niimoodi. Aeg on mind teinud tolerantsemaks. Kunagi olin väga radikaalne, aga ma arvan, et igal asjal on oma koht.
Tolerantsemaks, kas see tähendab seda, et sa teed allahindlust? Kui käiakse välja ”pappi”, siis hea küll, ma lasen diskot?
Ei, seda ma ei mõtle. Igal asjal siin päikese all on oma koht ja mõttetu on kuskil diskosaalis mängida Mozartit.

Eestis on jõuludest tehtud samuti üks diskopala. Kaupmehed on saanud asjast nii aru, et vaateakendele tuleb välja panna isegi mitte ingel, vaid mingi hämar troll või murueide tütar.
Kommenteeriks seda niimoodi, et Soomes on lausa pikkujoulut, et saaks äri teha. Mina ei mõista neid hukka, sest soomlaste jaoks on jõulud väga suur püha. Kapitalism annab inimesele tohutu valikuvõimaluse, aga meie oleme ju sotsialismiaegsed inimesed, kus oli ainult üks tõde. Ega jõulud ainult äri ka pole, paljudele on see hinge uuestisünni püha.

Jõulud on ka lapsepõlve püha. Millised on mälestused sinu Jõuludest.
Põhimõtteliselt jah. See oli selline kummaline aeg, et tegelikult väga paljud ei pidanud jõulusid, kes praegu neid peavad, kuid seda ei saa seda neile väga pahaks ka panna. Aga see punane täheke seal kuuse tipus ei lähe minu jaoks kohe mitte. Mul olid sellised tublid vanemad, kes andsid jõuludele oma tähenduse. Tõmbasime kardinad ette, panime küünlad põlema ja pidasime jõule. Mina selles mõttes küll ei mäleta, et jõulud kellelgi minu lähedastest meelest ära oleks läinud. Siis oli väga armas saada kinke ja ma mäletan väga hästi, kuidas vanaema tegi ise piparkooke ja meisterdas tohutud road. Jõuluvana käis ka igal aastal, kuid vahel ma tundsin ta ära.

Sul on ka poisid kasvamas, on nad pärinud sinu andeid?
Kas nüüd just minu, aga igatahes mitmeid-setmeid asju nad teevad, noorem käib Nõmme muusikakoolis klaverit õppimas ja vanemal on käsi jälle lahti joonistamise koha pealt. Ilmselt nad midagi minult saanud on.

Kas sa ei mõtle, et sinu poisid, vaatamata andele, lähevad hoopis tehnilisele erialale? Oleks see pettumus?
Minu jaoks see pettumus ei ole, sest praktiliselt kõik erialad on ju vajalikud. On igaühe enda valik, millega ta tegelema hakkab.

Kui räägime elust, siis peame puudutama ka niisugust teemat nagu kurjus. Sa oled öelnud, et oled vahepeal olnud nagu varjusurmas. Sinul on kurjusega olnud elus väga isiklik kokkupuude.
Põhimõtteliselt küll. On olnud mõned situatsioonid, kus ma olen pahuksis olnud. Aga üldiselt on niimoodi, ma jälle kordan, et olen tolerantne. Inimene tegelikult ei ole ju kohtumõistja.

Selles punktis sa ei saa olla tolerantne, sest elu on üles ehitatud nii, et vaatamata sellele, et mina olen vägivallatu ega kakle, leidub siiski keegi, kes ütleb, et ma sinuga kaklen küll.
Nojah, ei saa välistada. Aga üks asi on enesekaitse ja teine asi on rünnak. Ma ei usu, et on olemas üdini halbu inimesi.

Ütled, et tegelikult pole inimesed nii kurjad midagi. Ometi on sul maal “Mafiooso”.
See maal on rohkem nali. Eks ta nii on, et vahel tahaks midagi lõbusamat teha. Aeg-ajalt luban omale tõsiste asjade tegemise kõrval mõne nalja. See maal on tegelikult sügavalt sarkastiline.

Sa oled maalinud ka kirikut. Sul on maal ”Lend”. Suitsupääsuke, kes sööstab taevasse ja sellest suitsupääsukesest saab taevasse ruttav kirik – on see tunne, eluvaade või oled see sina?
Ei, see on tegelikult ikkagi üks moment. Iga pildi tegemine on protsess. Kui pilt on valmis, siis ta ei peegelda enam minu meelest seda protsessi, vaid on asi iseeneses.


Maalimees Henry Laks: “Püha vaimu lend”

Muusikas rändad läbi aja. Aga enne seda oli karate. Kas kunst on samuti midagi, mis võitleb millegagi?
Kui ütled, et kunst võitleb, siis tuleb ju kohe ette see võitlev ”punane kunst”. Igasugused plakatid, mida praegu on suhteliselt naljakas vaadata, aga toona oli see praktiliselt terror.

Näen, et oled oma kunagistele sporditreeneritele valmistanud pettumuse. Sinust on saanud kunstnik ja muusikamees. Ilmselt oled sellel viisil võitluses headuse eest edukas?
Luban loota endale.

Jõulu ajal ei saa mööda minna karjastest. Piibli tundjad ütlevad, et tegemist oli ohvriloomade karjastega, kelle talled läksid inimeste pattude eest lunahinnaks. Kas ohvril sinu elus on tähendus, anda midagi ära, mis on sulle kallis?
Põhimõtteliselt küll, jah. Kui sa kingid näiteks kellelegi maali ja näed, et see talle meeldib, siis see on ju suurepärane.

Sellega sa kingid oma südame.
Killukese endast võib-olla.

Sa ei öelnud, mis sina jõulukingiks tahad saada. Mida sa ise tahad kinkida?
No kui laiemale auditooriumile, siis mul on plaanis jõuluajal mõned kontserdid. Ehk siis saab selle kaudu midagi anda.

Kas sa teed muusikat iseenda jaoks või selleks, et seda teistega jagada?
Tõtt-öelda on mulle kogu aeg väga meeldinud laulda. See on nagu jagamine ka – mulle meeldib kellelegi laulda, mitte üksi.

Kuidas kontsertidel on, kas sa vaatad välja mõne näo, leiad kellegagi sidet, kui laulad?
Eks jah. Mõned inimesed, kes rohkem kaasa elavad, seda on kohe näha. Nemad on suurel määral tugi ka.

Üks nendest on kindlasti see, kes kudus sulle ilusa punase kitarripaela?
Selle kitarripaelaga oli üks huvitav lugu. Selle tegi vanem daam Virumaalt, kes kirjutas, et vaata kus sul on vägev laul ja kitarr, aga väga niru pael. Ja tegi seepeale ise uue paela, väga kauni rahvusliku mustriga.

Kas sa oled midagi ka kodust kaasa saanud, mis on aidanud sinu lavateed käia? 25 aastat on ikkagi pikk aeg.
Eks ikka. Tugi on omaste poolt olnud alati.

Kas 25 aastat laval on pikk või lühike aeg?
Tõtt öeldes tagasi vaadates on see väga lühike aeg, nii nagu see inimelu on.

Sinu jõulusoov?
Sooviks kõigile südamesse rahu ja sära silmadesse!


 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv