|
|
Uus Euroopa kõigile:
kodanikuühiskond ehitab sildu
tekst:
Margit-Mariann Koppel
5. septembril kohtusid Avatud Eesti
Fondi poolt korraldatud konverentsil erinevate Euroopa riikide
valitsusväliste organisatsioonide esindajad. Koos arutati
selle üle, kuidas saaksid kodanikuühendused anda oma
panuse ühise Euroopa kujundamisse ning millised võimalused
avanevad Euroopas Eesti vabaühendustele.
Konverentsil esinenud väliskülalised
toonitasid lihtsat asjaolu: Euroopa Liit ei alga mitte kaugelt
Brüsselist, vaid siitsamast Eestist. Meedias kultiveeritav
arvamus, nagu oleks see üksnes poliitikute mängumaa
ning tavakodanikul jääb üle vaid kulpi lüüa,
suurendab käegalöömise mentaliteeti. Tekib küsimus,
kas tõesti on seisuga 1. juuli 2003 registreeritud 19 281
valitsusvälist organisatsiooni (nendest 18 736 MTÜ-d
ja 545 sihtasutust) meie ühiskonnas hambutu mass, kellel
ei ole avalikkusele mitte kui midagi öelda?
Viimasel ajal räägitakse üha enam avatud kodanikuühiskonnast
ning osalusdemokraatiast, kuid me ei ole kahjuks omandanud üht
osalusdemokraatia vundamentaalset reeglit: otsuseid teevad küll
poliitikud, kuid otsuste ettevalmistamise protsessi on kaasatud
valdkondlikud kodanikeühendused ning nende katusorganisatsioonid.
Tõsi on kahjuks ka see, et olles küll 12 aastat demokraatlikku
ühiskonda üles ehitanud, ei ole meie vabaühendused
veel suutelised olulistes asjades kaasa rääkima. Puudu
jääb majanduslikest võimalustest, teadmistest,
ka koostöösuutlikkusest. Poliitikud ja ametnikud näevad
kodanikeühendustes eelkõige rahaküsijaid, mitte
väärtuslikke partnereid demokraatliku ühiskonna
elu arendamisel, mille keskmes on inimene ja tema huvid. Ilma
vastastikkuse partnerluseta jäävad aga jutud inimesekesksest
ühiskonnast tühipaljaks sõnakõlksuks.
Konverentsi üks esinejaid, Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee
liige Filip Hamro-Dotz rõhutas, et kodanikeühendused
peavad jälgima protsesse ning tõstatama teemasid,
mis on inimestele olulised, kuid mida riiklikud struktuurid ei
sea alati prioriteediks. Niisiis oleks vabaühenduste rolliks
olla “hoolivuse maailm” ning juhtida poliitikute tähelepanu
lahendamist vajavatele valupunktidele.
Meie poliitikute suhtumist vabaühendustesse näitas kõnekalt
see, et konverentsile, kus oma kogemusi jagasid Soome Vabariigi
parlamendi liige Heidi Hautala, Amnesty Internationali EL-büroo
direktor Dick Oosting, European Women’s Lobby peasekretär
Mary McPhail, Budapesti Euroopa Maja direktor Miklos Barabas,
Poola vabaühenduste esindaja Brüsselis Pawel Krzeczunowicz,
ei suvatsenud, vaatamata eelnevale kokkuleppele, ilmuda Toomas
Hendrik Ilves ega Mart Laar. Neid ootas rohkem kui 250 vabaühenduse
esindajat ning huvilist, väliskülalistest rääkimata.
Kuidas oma
häält Euroopa Liidus kuuldavaks teha?
Amnesty Internationali EL-büroo direktor Dick Oosting rõhutas,
et kui kodanikuühiskond soovib oma ideaale reaalsusele lähemale
tuua, tuleb üldeesmärkide saavutamiseks tegutseda üheskoos.
Vabaühenduste mõjujõudu ei tasu alahinnata,
eriti kui nende sõnum jõuab Euroopa Liidu parlamenti
suurte ja mõjukate katusorganisatsioonide vahendusel. Just
siin on peidus võimalused, kuidas saaksime väikeriigina
oma rahvuslike huvide eest paremini seista. Paljudele tuleb see
võib-olla üllatusena, kuid meie kodanikeühendused
on suutnud end juba Euroopa Liidu ametkondades nii nähtavaks
kui kuuldavaks teha. EL Tulevikukonvendi Eesti Kodanikeühenduste
Kontaktgrupp pälvis Dick Oostingult tunnustuse, kes tõi
Eesti vabaühenduste koostöö lääne-eurooplastele
eeskujuks. Selgub, et ka Euroopal on meilt üht-teist õppida!
Eesti Kodanikeühenduste Kontaktgrupp kujutab endast ühenduste
poolt loodud avalikku võrgustikku, mille eesmärgiks
on anda inimestele parem arusaam Euroopa Liidu olemusest ja luua
kolmandale sektorile võimalusi kaasarääkimiseks
Euroopa tulevikudebatis. Meil toimunud Euroopa Liiduga liitumise
kampaanias ei leidnud peaaegu üldse ära märkimist
tõik, et nii mitmeski tulevases liikmesriigis mängisid
just kodanikeühendused Euroopa Liiduga liitumise kampaania
ajal inimeste teavitamisel otsustavat rolli. Vastavaid programme
korraldati valitsusväliste organisatsioonide poolt Bulgaarias,
Lätis, Rumeenias, Poolas jm. Slovakkias said vabaühendused
selleks isegi valitsuselt toetust. Pikemalt tasub esile tuua Ungarit
ja Poolat, kes saatsid “oma mehe Havannasse”.
Ungaris
otsib pank ühendusi, keda toetada
Ungaris rajati 1990. a organisatsioon “Euroopa Maja”,
sihiks Ungari kodanikuühiskonna tugevdamine ja Euroopa Liiduga
integreerumise reklaamimine. Tänavu aprillis avas uksed organisatsiooni
esindus Brüsselis. Loodi Ungari Kodanikuühiskonna Arengu
Sihtasutus, mille eesmärgiks on luua sidemeid ärisektori,
avaliku sektori ja mittetulundussektori vahel. Näiteks õnnestus
ärisektori heade tegude programmi raames tutvustada ettevõtetele,
mida nemad suhetest ühendustega võidavad. Selleks
on eelkõige inimressursside arendamine, sest ühenduste
töös osalemine parandab töötajate töötulemusi,
tõstab motivatsiooni ja suurendab pühendumust. Mõte
oli anda äriettevõtetele idee saata töötajaid
vabatahtlikena mõne ühenduse heaks töötama.
Idee osutus edukaks ja selle käigus pandi alus mitmetele
pikaajalistele partnerlussuhetele. Euronet saatis oma töötajad
appi töötutega tegelevale organisatsioonile, et anda
töötutele arvutikoolitust jne.
Kuid suurim klient oli…Budapesti Pank! Pank palus Kodanikuühiskonna
Arengu Sihtasutusel aidata välja töötada ettevõtte
sotsiaalse vastutuse programm kogu pangale. Budapesti Pank korraldab
siiani üleriigilist töötajate vabatahtliku töö
programmi, millega nad puhastavad metsa, remondivad koole, ehitavad
mänguväljakuid jne. Samuti otsivad nad mittetulundusühendusi,
kellele võiks olla sponsoriks ja kes võiksid töötajate
projekte ellu viia. Esimesena Ungaris määrati pangas
ametisse täiskohaga kogukonnasuhete juht. Lisaks töötati
ühendustele välja õppeprogramm partnerlusest
äriühinguga, mida on kasutatud mitmes Ida- ja Kesk-Euroopa
riigis.
Eelnev näide pärineb EMSLi poolt Euroopa Liidu toel
koostatud käsiraamatust “Euroopat Eestisse tuues: Euroopa
võimalused Eesti vabaühendustele” ja kõlab
meie oludes nagu ilus muinasjutt kaugelt kosmosest. Paraku.
Ka Poolas panid Ungari eeskuju järgides 20 fondi, ühendust
ja võrgustikku erinevatest sektoritest õlad kokku
ning ja avasid nii Varssavis kui Brüsselis Mittetulundusühenduste
Büroo.
Peep Mardistel
on üht-teist pakkuda
Kuid on meilgi juba “oma mees Havannas”, kui nii võib
öelda. Selleks meheks on Eesti Rohelise Liikumise juhatuse
esimees Peep Mardiste. Oma ettekandes ütles Peep Mardiste,
et Euroopa bürokraatia masinavärgi ees ei maksa hirmu
tunda. Noorest demokraatiast hoolimata on ka Eesti vabaühendustel
pakkuda spetsiifilisi teadmisi, millest Brüsselis ollakse
huvitatud. Kui pakutaval ideel on jumet, võib eneselegi
üllatusena üsna kiiresti päris kõrgete ametnike
kabinettidesse jõuda. Keskkonnaprobleemid puudutavad kõiki,
sest saast ei tee riigipiiridel vahet.
12. detsembril 2002 Riigikogu poolt heakskiidetud “Eesti
kodanikuühiskonna arengu kontseptsioon” on saanud laia
tähelepanu osaliseks. “Seda õpitakse eestlaste
käest Jaapanis, Soomes, USA-s ja mujal,” rääkis
konverentsil EMSL juhataja Kristina Mänd. EKAK-i ettevalmistamiseks
kulus kolm aastat ning toetust saadi ÜRO-lt, mitte sentigi
aga Eesti riigilt. Selle tähelepanu foonil on kummaline,
et põhjapanev dokument lebab senini Siseministeeriumi ametnike
laual ja ootab Vabariigi valitsuse ja kodanikeühenduste esindajate
ühiskomisjoni kokkukutsumist, et paberile pandud sihte ellu
viima hakata.
Kust saada
nõu projektide elluviimiseks?
Regionaalministri nõunik Merike Metstak usub, et seoses
Euroopa Liitu astumisega hakkavad meie vabaühenduste arengus
puhuma soodsamad tuuled. Siin peaks ühendustele appi tulema
2003. aastast tegevust alustanud maakondlikud arenduskeskused,
mille eesmärgiks on toetada ettevõtjate, kohalike
omavalitsuste ja ühenduste arengut, pakkudes informatsiooni
ja nõustamist projektipõhiste rahastamisvõimaluste
(sh Euroopa Liidu struktuurifondid) kohta. Seni tegeles sellega
EMSL koordineeritav ja Balti-Ameerika Partnerlusprogrammi poolt
finantseeritav mittetulundusühenduste nõustamiskeskuste
võrgustik. Käesoleva aastaga BAPP poolt rahastatud
programm lõpeb ning alates uuest aastast peaks ühenduste
nõustamist rahastatama riigieelarvest.
Tugikeskuste olemasolu on meie oludes hädavajalik, sest kohalikes
omavalitsustes jääb kompetentsist vajaka. Sama selge
on ka see, et paljud väikesed vallavalitsused ei suuda parimagi
tahtmise juures elu poolt seatud väljakutsetele vastata.
Üheks väljapääsuks oleks siin kahtlemata paljuräägitud
haldusreform, mis omavalitsustesse oskusteavet juurde tooks.
Tundub, et soojemad tuuled on hakanud puhuma ka Siseministeeriumis.
Kohaliku Omavalitsuse Osakonna juhataja Väino Tõemets,
kes on istunud ka Tõrva linnapea toolil, ootab samuti EKAK-i
rakendumist. Ta loodab, et ühiskomisjonis suudetakse selgeks
rääkida paljudki levinud müüdid, eelarvamused,
väärarusaamad ja kitsaskohad. Siseministeeriumi ülesandeks
on Väino Tõemetsa sõnul luua kodanikeühenduste
tegutsemiseks ja arenguks riiklikul tasemel tingimused. Üks
kõige esmasem ja olulisem ülesanne, mis ühiskomisjonil
ees seisab, on selgete kriteeriumitega ning läbipaistva rahastamissüsteemi
väljatöötamine.
Hea valitsemise retsepti otsimas
14.–15. novembril kohtuvad Eesti Vabaühendused III Eesti
kodanikeühenduste konverentsil. Seekord on teemaks Hea valitsemine:
ühiskonna funktsioneerimise mudel – kolme sektori koos
töötamise viis; võimu ja vastutuse tasakaal,
juhtimine ja valitsemine.
Ehk on ka avalikkus ning poliitikud ja ametnikud nüüd
juba aldimad kuulama mittetulundusühenduste häält.
Lõppsiht peaks meil kõigil ju olema üks –
hästi toimiv ning elamisväärne kodanikuühiskond.
Nii Eestis kui Euroopas.
|
|
|
