|
|
Vilniuse tribunali kohtuotsus
2000 ilmub eesti keeles
tekst:
k&e
Eesti Represseeritute Registri Büroo,
Tallinna Tehnikaülikooli STI, Liit Memento ja Riigikantselei
pooleteiseaastase ettevalmistustöö tulemusena on trükiküpseks
saanud 12.-14. juunil 2000 Vilniuses toimunud rahvusvahelise kommunismikuritegude
hinnanguandmise kongressil osalenud 24 riigi, s.h Eesti valitsusväliste
organisatsioonide ja üksikisikute kokkuleppe alusel loodud
Vilniuse rahvusvahelise avaliku tribunali materjalid.
Eestlastest andsid
oma panuse kohtuotsuse formuleerimisse Mart Niklus, Ameerika Baltimaade
Vabaduse Liidu asepresident Avo Piirisild USA-st, Leo Õispuu,
Elmut Laane, Heino Noor, Inimsusevastaste kommunismikuritegude
informatsioonifondi esimees Peeter Luksep Rootsist, Mait Raun,
Kalju Mätik ja Hilda Sabbo.
Tribunali ülesandeks
oli kogutud tõendite alusel anda kommunistlikule doktriinile
ja kommunistlike reþiimide kuritegudele sotsiaalne, poliitiline
ja õiguslik hinnang. Kohtuotsus kuulutati välja 27.
septembril 2000. Peatselt oli rohkem kui sajaleheküljeline
otsusetekst elektroonilises variandis kättesaadav nii leedu
kui inglise keeles. Ingliskeelse variandi alusel alustatigi 2001.
a Liit Memento initsiatiivil, tolleaegse peaministri Mart Laari
toetusel ja Riigikantselei tellimisel Eesti Õigustõlke
Keskuses teksti tõlkimist eesti keelde. Tõlge valmis
aasta lõpuks ja selle edasise õigusliku ning keelelise
viimistlemise võttis enda peale Tallinna Mementoga sõlmitud
tööettevõtulepingu alusel õigustoimetaja
– tõlk Mari Sutt. Toimetamise kulud ja poole trükikuludest
kandis ERRB. Teine pool trükkimiseks vajalikust summast saadi
Riigikantselei vahendusel Haridusministeeriumist.
Tribunali kohtuotsus on ilmunud raamatuna leedu keeles 2000 ja
inglise keeles 2001, pealkirjaga “Judgement of Public Tribunal
in Vilnius (2000)”. Aastal 2002 avaldati inglise keeles 1006-leheküljeline
kogumik originaalpealkirjaga “Anti-Communist Congress and
Tribunal Proceedings.”.
Raamatu oluliseks väärtuseks on mitmed lisad Eesti poolt
tribunalile üleantud rikkalikust süüdistusmaterjalist.
Tuletame meelde, et Eestist küüditati kokku 40 000 inimest
ja vangilaagrites hukkus 63 000 inimest, 23 000 tapeti rindel
või vastupanuliikumise käigus, 72 000 emigreerus,
7000 hukkus põgenemisel. 1/3 rahva genotsiidi tagajärjel
on sündimata jäänud 175 000 last. Võrdluseks
võiksime teada, et Lätis küüditati 59 000
inimest, tapeti 122 000 ja vangilaagritesse saadeti 91 000 inimest.
Emigreerus üle 200 000 lätlase. Leedus langes kommunistide
kuritegude ohvriks vähemalt 456 000 inimest, kusjuures hukati
ka vastupanuvõitlejate perekonnaliikmed. Ukrainas, kus
nõukogude võimu poolt kunstlikult tekitatud näljahäda
hiljuti genotsiidiks tunnistati, suri nälga 13 milj. inimest.
Need on kiretud, aga väga kõnekad arvud. Oma süüdistused
aga esitasid veel Ungari, Väike-Leedu, Poola, Tšetšeenia,
Slovakkia, Rumeenia, Moldova, Kasahstan, Bulgaaria, Valgevene
ja Albaania. Ometi pigistab rahvusvaheline avalikkus ja meedia
nende ees silma kinni ja üritab meis tekitada süütunnet
okupatsioonivõimude poolt Eesti pinna teiste rahvaste verega
rüvetamise eest ajal, mil Eesti riiki de facto ei eksisteerinud
ning seesama rahvusvaheline avalikkus kahepalgelise mänguna
meid üksi jättis.
Oma eessõnas raamatule kirjutab õigusteaduste doktor,
emeriitprofessor Herbert Lindmäe: “Vilniuse rahvusvahelise
avaliku tribunali materjalid annavad tervikliku ülevaate
nendest koletuslikest sõja-, genotsiidi- ja inimsusevastastest
kuritegudest, mis pandi toime riikide ja rahvaste kallal, kes
olid sattunud kommunistliku terrorireþiimi haardesse. Siit
ilmneb, et kommunistlik terrorireþiim, mida viis ellu parteidiktatuur,
oli 20. sajandil rahvaid hävitav ja laastav punane katk,
mis tallas jalge alla inimõigused ja põhivabadused.
Need teod nõuavad hukkamõistu ja süüdlaste
karistamist. Tribunali otsuse järgi peaks kommunismikuriteod
hukka mõistma ka NSV Liidu õigusjärglane Vene
Föderatsioon, paluma nende kuritegude eest andestust ja püüdma
hüvitada kommunistliku diktatuuri ohvritele tehtud kahju,
nagu tegi seda Saksa Liitvabariik.”
Eesti õigusvastaselt Represseeritute Liidu Memento Tallinna
Ühenduse esimees ja Eesti Represseeritute Registri Büroo
juhataja hr Leo Õispuu on seisukohal, et kui juba fašistlikku
holokausti käsitlev raamat kohustuslikus korras koolidele
saadeti, siis peaks ka see, stalinistlikku holokausti käsitlev
raamat ilmtingimata igasse kooli jõudma.
Tribunali kohtuotsus ja kogutud tõendid on esitatud ÜRO-le
eesmärgiga, et need esitataks rahvusvahelisele kriminaalkohtule
ÜRO egiidi all. Nürnberg-2 on veel toimumata, aga ükskord
see tuleb, sest olgu katk mis värvi tahes, pruun, punane
või roheline, suhtuda tuleb temasse ühesuguse nulltolerantsiga.
|
|
|
