Kultuur ja Elu 2/2003


Kultuur ja Elu 1/2003

 

 

 

 




Maret Olvet isiknäitusel Pärnu Linnagaleriis.

Graafik Maret Olvet otsib välgu võimalusi

tekst: Margit-Mariann Koppel
foto: M. Olveti erakogu

Kunstnik Mare Olveti näitus “Välgu võimalused” Tallinnas Hobusepea
Galeriis avas tema elus uue lehekülje.

““Välgu võimalused” on sümboolne pealkiri. Mingisugust välku ei ole. See on nagu uus lehekülg minu elus, ma tunnetan kaasaega praegusel momendil natuke teravalt, mis minu jaoks on väike häiriv moment. Vanasti hoidsid inimesed rohkem kokku, praegu oleks justkui välk sisse löönud,” iseloomustab oma viimase kolme aasta tööde ülevaatenäitust kunstnik ise. Kokku oli väljas 33 tööd, mis teeb toredasti 11 tööd iga aasta kohta. Kuigi Kultuurkapitalist toetust ei saadud, oli meeldiv asjaolu, et Maret Olvet sai esimese kunstnikuna toetust summas 4000 kr 3 aastat tagasi Eesti rahvuskultuurifondi juurde galeriide ja raamitöökoja omaniku Peep Keskküla poolt loodud nimelisest allfondist, mille eesmärgiks on toetada Eesti kunstielu arengut. Fond on jalad alla saanud, väljamaksete tingimuseks oli 30 000 kr suuruse algkapitali kasv 100 000 kroonini.

14. juunil 1941 sähvis ellu pikne

See kuupäev tähendab M. Olvetile isiklikult musta linti. Ta oli siis 10aastane ja sel päeval viidi ära tema isa, Eesti suurtükiväekapten Vallo Olvet. Väikese kõrvalepõikena tuleb selgitada, et perekonnanimi Olvet on muudetud nimi. Nimede eestistamise käigus 1936 jäid isa vennad ja õed kõik Jenseniteks, kuid üks onupoegadest tahtis nime muuta. Ta oli küll ajaloolane, aga modernne mees ning nimeks samuti Jaan Jensen. Kuna perekonnas oli kaks Jaan Jensenit, siis onupoeg ütles, et tema ei taha olla teise numbriga ja algatas nime muutmise. Jensenite suguvõsa on suur, areneb isegi Jannsenitega ühte puusse.
Isa Vallo Olveti teenistuskoht enne nõukogude aega oli Petseris. Isa ei tahtnud vene armees teenida, andis lahkumisavalduse ning oli juba Tartus. Sõjaväeteenistus oli küll läbi, kuid teda ei unustatud ja viidi ära esimese vooriga. Kõigepealt Krasnojarskisse, sealt mööda Jenissei jõge Norilskisse. Balti ohvitserid jagati seitsme laagri vahel, et nad ei saaks omavahel kontakteeruda. Vallo Olvet veetis oma päevi Norilski VII laagris augustist 1941 kuni juunini 1943. Siis viidi ta Zajarski surmalaagrisse, kus ta septembris suri. Sealne pakane küündis 40 pügalani alla nulli, kuid isal polnud ju talveriideid kaasas.
Maret koos ema ja õega jäi küüditamisest maha, sest neid ei olnud kodus ning siis hakkasid venelased juba põgenema. Koheselt vahetati ka korter ära. Isa surmast saadi teada alles pika nõudmise peale 1959. a. Paberil surma kohta märgitud ei ole, üksnes kuupäev. Isa on Maretit väga palju mõjutanud, oli ta ju oma isa lemmiklaps ja käis isa perekonnaga väga tihedalt läbi. Isaga seoses tuleb Maretile meelde ka üks traagiline sündmus: “Mäletan seda, kui Petseri 1939. aastal põles. See oli õudne vaatepilt. Isa käis tulekahju kustutamas. Õde oli just haige ja ema oli ikkagi kodu pärast üdini mures, sest Petseri põles väga suure leegiga.”
Maretil on õnnestunud näha oma isa toimikut. Sellest jäi mulje, et see oli ühe ropsuga tagantjärele kirjutatud, sest terve tekst oli kirjutatud ühe hooga, ühesuguse tindiga ja sama käekirjaga. Sealhulgas ka ülekuulamisprotokollid.

Õpetaja Günther Reindorff andis innustuse

Esimese tõuke kunstnikuks saamise teel andis Mareti sõnul ehk see, et isa vend Jaan Jensen oli kunstnik, pseudonüümiga Sen-Sen, kelle profiiliks oli karikatuur. Juba Tartus keskkooli ajal oli soov hakata tegelema joonistamise ja graafikaga. Ta hakkas tegema seinalehti ja koolialbumeid. Miina Härma nim Keskkoolis oli joonistamise õpetajaks legendaarne Vanda Juhansoo, kes innustas Maretit kunsti õppima minema. Vandaga olid ka lähedased isiklikud suhted. Huvitaval kombel sai M.Olvet kohe esimese korraga ERKI-sse sisse, mis selle asutuse puhul on eriline. Viimastel kursustel õpetas joonistamist Günther Reindorff, mis andis eluks väga suure innustuse, sest tema nägemus oli M. Olveti sõnul väga huvitav. Erialaõpetajad olid veel Evald Okas, graafik Alo Hoidre, puugravüüri õpetas Esko Lepp ja kompositsiooni Paul Luhtein.

Võtmesõna: minimalism

Maret Olvet tuli kunstiellu 1960ndate tugeva lainega. Tema kirgedeks olid raamatukujundus, vabagraafika ja eksliibrised. Siis tuli plakat – ja tuli väga ootamatult, sest selline graafika suurvorm teda üldse ei huvitanud. Tõuke andis esimene võimalus raudse eesriide tagant välja pääseda. Poolas oli Krakovis graafika- ja Varssavis plakatibiennaal. Viimane jättis eriti sügava mulje ja ta hakkas posterisse suhtuma suure respektiga. Ei läinud kaua, kui oli üks vabariiklik plakatikonkurss, kus ta osales.
“Keegi minu käekirja ei tundnud, keegi ei teadnud, kes see autor on ja täiesti ausalt sain I preemia. See innustas ja hakkasin plakateid tegema. Nagu ka näitusel näha oli, mõjutab see suur värviline vorm mind veel praegugi,” räägib Maret plakatibiennaali etapilisest tähendusest. Edasi tegi ta igasugust graafikat, küll must-valget ja värvilist. 1970ndatel plakateid ja litograafiaid, 1980ndatel põhiliselt oforte ja 1990ndatel vabamat värvilist graafikat kõrgtrükis, nüüd viimasel kahel aastal ka siiditrükis. Näitusel oli väljas üks töö “Harmoonia”, mis on kõrgtrükis, aga on peaaegu nagu siiditrükk. Sellel näitusel võiski näha uues tehnikas teostatud minimalistlikke värvilisi miniatüüre.

Katsetamine on omane ka noortele kunstnikele

Just noortele talentidele võimalust pakkuda tahtva Hobusepea Galerii kuraator, Kunstiakadeemia kunstimagistrant Elin Kard, kes kureerib ühtlasi Draakoni Galeriid: “Maret Olveti näitus sai galeriisse valitud sellepärast, et mulle endale need tööd väga meeldisid. Nagu ütlesin ka avamisel: kuigi M. Olvetil on seljataga üle neljakümne aastane näitusekogemus, on ta siiski tänuväärselt suutnud säilitada oma energia, optimismi ja nooruslikkuse.” Elin ei tähtsusta kunstnike kuulumist erinevatesse institutsioonidesse nagu Kunstnike Liit, mitte et ta ei peaks seda vajalikuks, vaid selle galerii puhul ei ole kriteeriumiks vanus, professionaalsus ega kogemus. Muidugi tehakse laekunud projektidest valik, aga otseselt ei keelata kedagi esinemast, sest Elin leiab, et oluline on anda võimalus ka tudengitel ja magistrantidel oma näitustega üles astuda. “Hobusepea galerii eristub teistest noortekunstile suunatud galeriidest ehk selle poolest, et kui mujal on pikad järjekorrad ja väga suur konkurss, mis võib noorele kunstnikule hirmu peale ajada, siis siin olen ainult mina, kelle poole pöörduda ja ma üritan kunstnikke igati aidata ja toetada,” paneb Elin paika galerii põhimõtted. “Lootus on teha non-profit galerii, mis on keskendatud kaasaegsele noortekunstile, mis hõlmaks maali, graafikat, skulptuuri, installatsiooni, mida iganes. “

Rahvusvaheliselt tuntud tundmatu kunstnik

Mõistetavatel põhjustel ei mahtunud Mareti looming nõukogude aja malli, sest keel, milles ta maailmaga suhtles, oli abstraktne vabagraafika, mitte sotsrealism. Nüüd ei kuulu M. Olvet samuti klikki, kellest meelt lahutavas kultuuriajakirjanduses kirjutatakse. Ongi juhtunud nii, et teda tuntakse rohkem rahvusvahelisel areenil kui Eestis. Tema tööd on enda kollektsiooni muretsenud nt Tretjakovi Galerii, Puškini Muuseum Moskvas, Atheneumi muuseum Helsingis, Güterslochi Linnaraamatukogu Saksamaal ja Sammlung Villany Brandenburgis. Isiknäituse avamisel tõdes kunstiajaloolane Mai Levin ka kurba tõsiasja, et võrreldes maalikunstiga on meie maailmatasemel graafikakunstist väga vähe kirjutatud. Me ei teagi, kuivõrd kõrgetasemelist graafikat meil viljeldakse.
Ka see suurejooneline isiknäitus jäeti meedia poolt praktiliselt kajastamata. Äkki on asi selles, et ta loob positiivset emotsionaalset laengut pakkuvat kunsti, mitte skandaali? Võib-olla oleks ta pidanud ühe teise modernse noore kunstniku üle trumpama ja seintele nt haned riputama ning neid mädatomatitega loopima hakkama? Pean tunnistama, et just taolised noorkunstnike skandaalsed näitused on tekitanud minus tugeva skepsise kunstinäituste vastu üldse.
Ma ei tea, mis see oli, aga igatahes olen sellele miskile tänulik, mis mind Maret Olveti abstraktsete värviliste miniatüüride ette naelutas ja pildi sisse vaatama kutsus.



 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv