Eesti ajalugu vajab uurimist

tekst: Mart Laar

Isamaaliidu juhitud 1999. aastal ametisse astunud valitsus suurendas mitmekordseks toetused patriootiliseks kasvatuseks ning Eesti ajaloo uurimiseks.

See hõlmab nii töid represseeritute nimekirjade koostamiseks, Eesti uue tervikliku ajaloo koostamiseks kui ka ülevaateteose valmimiseks Eesti ajaloost aastatel 1939-1956. Kahest viimasest ilmuvad sellel aastal esimesed köited. Väga oluline oli ka raha leidmine “Nimed Marmortahvlil” ekraniseerimiseks.
2002. aastal võimule tulnud uus koalitsioon kärpis eelarvest välja pea kõik nimetatud summad. 2003. aasta eelarve arutelul õnnestus Isamaaliidu survel vähemalt osaliselt need summad taastada.

Kuna dokumendid kõnelevad tihti selgemat keelt kui seletused, olgu siis järgnevalt esitatud IL ettepanekud eelarve menetlemisel koos kommentaaridega.

1. Okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riiklikule komisjonile määrata 400 000 krooni.
   Põhjendus: 400 000 krooni on minimaalne summa, mis on vajalik komisjoni töö jätkamiseks. Komisjoni tegevus ei ole oma teemat kaugeltki ammendanud. Mõistlik on seda jätkata, mitte mõne aja pärast taasalustada, mis osutuks kindlasti palju kulukamaks. Täit tõde okupatsioonide repressiivpoliitika kohta ootab meilt nii eesti rahvas kui paljud rahvusvahelised organisatsioonid.
   RAHANDUSKOMISJON eraldas 400 000 krooni (arvestades meie soovi)
   
   
2. Inimsusevastaste kuritegude uurimise Eesti Sihtasutusele määrata 300 000 krooni.
   Põhjendus: Inimsusevastaste kuritegude uurimise Eesti Sihtasutuse ülesandeks on Inimsusevastaste kuritegude uurimise Eesti rahvusvahelise komisjoni tegevuse korraldamine ja rahastamine. Komisjoni eesmärgiks on Nõukogude Liidu ja Saksamaa okupatsioonivõimude poolt Eesti Vabariigi kodanike suhtes või Eestis toime pandud inimsusevastaste kuritegude uurimine ja uurimistöö tulemuste publitseerimine rahvusvaheliselt aktsepteeritaval kujul.
   VABARIIGI VALITSUS ERALDAS (tulles vastu meie soovile) 2 000 000 krooni
   
   
3. Eestimaa Rahvuste Ühendusele määrata 430 000 krooni
   Põhjendus: ERÜ on pannud aluse paljude rahvusvähemuste kogukondade asutamisele Eestis, sellega aktiviseerides rahvusvähemuste kultuurielu, rikastades sellega Eesti kultuuripilti. Eestimaa Rahvuste Ühendus korraldab regulaarselt oma kõrgeimat esinduskogu Eestimaa Rahvuste Foorumit, kus arutatakse rahvusprobleeme ja võetakse vastu Eesti rahvusvähemuste olukorda kajastav deklaratsioon. Eestimaa Rahvuste Ühendus on veendunud, et otsene läbi riigieelarve toetus määrab ära riigi suhtumise neisse rahvusvähemustesse ja nende organisatsioonidesse, kes organiseerusid Eesti Vabariigi jaoks väga raskel ajal.
   Eelarvest raha ei eraldatud.
   
   
4. Esindamata Rahvaste Organisatsiooni Tartu Koordineerimiskeskusele määrata 350 000 krooni.
   Põhjendus: Eesti on Esindamata Rahvaste Organisatsiooni (ERO) toetajaliige. Eesti riik on ERO Tartu Koordineerimiskeskuse tegevust aasta-aastalt toetanud. Summa on mõeldud bürookulude katmiseks ning konverentside korraldamiseks.
   Eelarvest raha ei eraldatud.
   
   
5. Lisaeelarve toob summadesse mõningad muudatused:
   Rahandusministeeriumi Avalike suhete osakonna nõuniku Annika Loigu esitatud andmetel eraldatakse lisaeelarvest represseeritute ühendustele 2,5 miljonit krooni, millest nähakse ette vahendid ka ORURK tegevuse jätkamiseks 2004. a. Justiitsministeeriumi pressiesindaja Kristiina Herodese esitatud andmete kohaselt jaotub 2,5 miljonit krooni vastavalt esitatud taotlustele nii:

   Vabadusvõitlejate Liit – taotlus kokku 1 000 000 kr
   Endiste Poliitvangide Liit – taotlus kokku 82 700 kr
   Memento Liit – taotlus kokku 907 000 kr
   Okupatsioonide repressiivpoliitika uurimise riiklik komisjon (ORURK) –
   taotlus kokku 534 000 kr