K&E leksikon

Koostanud: Karl Kello

Kübar

Narrimüts. Tallinna paberiveski vesimärk aastast 1667.

Kõik ilm ei mahu ühe kübara alla, üks meel ei täida kõiki südameid, ütleb vanasõna. Mehe au on kübar peas, naise au põlvil.
Kübar on peaasi – nagu mütski. Müts on mehe asendamatu atribuut. Parem püksata kui mütsata, ütleb Saaremaa mees. Müts ei narri meest, kui mees mütsi ei narri. Tiaara ja tanu, kapuuts ja kübar, narrimüts ja kuningakroon, soni ja silinder on kõik staatuse sümbolid. Anekdoot räägib, et kui Tartu linnas pandi püsti Lenini ausammast, saanud kuju nina tõstetööde käigus kannatada ja pea tulnud vahetada uue vastu. Avamisel ilmunud suure juhi kuju rahva ette, üks soni peas ja teine käes. Ülemaailmse proletariaadi juhi soni on kummalisel kombel jõudnud juba noorte naiste ja poplauljate pähe.

Kepp

Erak, kapuuts peas, kepp käes ja kepi peal Kristuse kuju, 1512.

Kepp on käe pikendus. Kahe otsaga kepp on tugi- ja abi-, karistus- ja kaitsevahend. Et mitte käia käsi vastu maad, tuleb võtta kepp abiks. Hõbenupuga patsiirstok oli omal ajal sama hädavajalik elus edasijõudmise märk kui silinder.
Kepp on meheliku jõu võrdkuju. Kepp sümboliseerib tugevat puud. Maha pandud kuningakepist kasvab tammepuu. Piiblitegelase Aaroni kepp hakkas haljendama, ajas võsusid, puhkes õitsele ja kasvatas küpsi mandleid (4 Ms 17,23).
Kepp leiab vett. Mooses lõi kepiga kaljust vee välja ja kustutas rahulolematu rahva janu (2 Ms 17,5-6). Sama kepiga oli Mooses löönud Niiluse jõge ja muutnud kõik veee vereks. Mooses lõhestas kepiga meregi ja uputas vaarao väe.
Kuninglikku atribuutikasse kuuluv valitsuskepp on võimumärk. Teatavasti on mõnigi mees juba lapsepõlves kandnud südame lähedal põuetaskus marssalikepikest. Paavsti saua peal on Kristuse kuju. Narri kepil on otsas narripea – narr on iseenda jumal?
Piiskopisau oli algselt karjasekepp, see sümboliseerib karja kaitsmist ja juhtimist. Piiskop kui ülevaataja on hingekarjane. Kõvera otsaga karjusekepp, millega sai kaljuprakku kukkunud lambaid päästa, muutus hingekarjase sümboliks.
Antiikilmast pärit heeroldikepi ümber on põimunud kaks madu, ülaosas tiivad. Madu sümboliseerib allilma isanda viljastavat, tervistavat ja tapvat väge. Tänasel päeval on heeroldikepp muutunud meditsiini ja äritegevuse sümboliks, varem kasutanud jumal Hermes seda maagilise sauana.
Omaette käsitlemist nõuaks nõiakepp. Nõiakepp on üleloomuliku väe võrdkuju. Nõiakepp on maagiline vahend, nagu muide raudkeppki. Neenetsi muinasjutuline ükssilm-üksjalg-ükskäsi vanataat lööb kangelast raudkepiga ning elustab ta. Ühesilmaline vanamees on elustaja – kolm korda suudab surnu ellu äratada. Kreutzwaldi ühesilmaline Udumäe kuningas kasutab oma maagilist raudkeppi odana, mis iilagi sihist kõrvale ei lähe.
Raudkepiga karjatsetakse paganaid - kellele Jumal andnud meelevalla paganate üle, see peab neid karjatsema raudkepiga (Ilm 2,27). Võitja Kristus karjatseb raudkepiga kõiki ilmamaa rahvaid (Ilm 19,15).

Piip

Indiaani rahupiip.

Tubakas jõudis Ameerikast Euroopasse 16. sajandil, Eestis hakati piibutubakat suitsetama järgmise sajandi alguses.
Rahupiip on Põhja-Ameerika indiaanlaste tseremoniaalne piip, mis sümboliseerib maa ja taeva, inimese ja jumala ühtsust. Taevasse tõusev ja iga nelja ilmakaare poole laiali laotuv piibusuits sümboliseerib eluhingust. Ühist rahupiipu tõmmates sõlmiti rahu ja pandi alus korralikule sõjale, piibuvars oli siis vastavalt kaunistatud kas valgete või punaste kotkasulgedega. Rahupiibu suitsetamisega võeti vastu külalisi ja taotleti enne pikale teekonnale asumist edukat retke.

Prillid

Prillid võeti Euroopas kasutusele 13. sajandi alguses, Eestisse jõudsid nad 15.-16. sajandil. Inimese aktiivne eluiga pikenes tunduvalt. Prillide tegelikust tähendusest saab alles see inimene aru, kes neid ka tõesti vajab. Prillid võimaldavad vaimupimedusele tõhusasti vastu astuda.

Lornjett 19. sajandi lõpust, näpitsprillid 20. sajandi algusest.

Prillide tähendus kasvab üha. Vohav infomüra ja värelev kuvaripilt teeb inimese pimedaks. Mis näitab lihtsalt veelkord, et igal kepil on kaks otsa.
Kuigi tubakasuitsetamise piip jõudis Eestisse hiljem kui prillid, on see ometi suutnud jätta rahva tarkusesõnadesse sügavama jälje. Ilma piibuta miis on ku ilma hannata pini. Piip om ligemb kui naisekene. Kui piip piriseb, siis vihma tuleb.

Püksid

Tekib õigustatud küsimus, et kui kübar, kepp, piip ja prillidki on mehe ärandamatud atribuudid, siis kuhu jäävad püksid? Mehe püksid on tänasel päeval tihtilugu naise jalas. Omal ajal aga pidas tütarlaps poisi pükse padja all, kui tahtis mehele saada: “Kui tüdruk nied püksid oma pia alla paneb, mis poisil küündlapäev jalas on olnud, siis näeb ta oma peigmiest unes” (Suure-Jaani). Sama usuti Lätis, et kui meesterahva püksid teatud õhtul pea alla panna, saab tulevast unes näha.
“Jõulu esimese püha omigu naisterahvas ei tohi külasse minna, siis pannakse meeste püksid pähä” (Emmaste). Kui aga suure neljapäeva või Suure Reede hommikul õunapuule meesterahva püksid ümber panna, on Lätis head õunasaaki loota.